USA eksperdid: NATO reageerimine Venemaa hübriidrünnakutele on ebapiisav

USA julgeolekueksperdid hoiatavad, et allianss ei vasta piisavalt jõuliselt Venemaa hübriidsõja meetmetele. Samal ajal takistab heidutust kaitsetööstuse suutmatus nõudlusega sammu pidada.

NATO on viimastel aastatel märgatavalt tugevdanud oma idatiiva kaitset, kuid USA julgeolekuekspertide sõnul jääb alliansi vastus Venemaa provokatsioonidele endiselt liiga tagasihoidlikuks. Mureaineks on eelkõige need mõjutustegevused ja hübriidrünnakud, mis balansseerivad allpool kollektiivkaitse artikli rakendamise künnist.

Eksperdid rõhutavad, et tähelepanu peaks koonduma tegelikele ohtudele, mitte vaid teoreetilisele konventsionaalsele sõjalisele sissetungile. Agnia Grigas märkis, et praeguses julgeolekuolukorras on suurimaks mureks küberrünnakud ja rändesurvega manipuleerimine, mitte otsene sõjaline kallaletung.

Vajadus vastumeetmete järele

Endise USA suursaadiku Ukrainas John Herbst sõnul vajab olukord radikaalsemat lähenemist. Tema hinnangul peab NATO muutma oma strateegiat, vastates igale provokatsioonile konkreetse ja mõõduka kahjuga. "Peame tekitama ka Venemaale teatud kahju, sest nemad tekitavad meile kahju. Kui me ei hakka seda järjepidevalt ja mõõdukalt tegema, võime oodata Venemaalt uusi provokatsioone," ütles Herbst.

Heidutuse toimimine sõltub lisaks poliitilisele tahtele ka materiaalsest võimekusest, piisavast laskemoonast ja relvastusest. Kuigi Euroopa riigid on tõstnud kaitsekulutusi, ei suuda tööstuslik tootmiskiirus nõudlusega sammu pidada.

Kaitsetööstuse pudelikaelad

Maailma kaitsetööstuse gigant Lockheed Martin on asunud tootmisvõimsust suurendama, kuid uute tehaste käivitamine võtab aastaid. "Oleme juba alustanud tootmisvõimsuse suurendamist ja rajame uusi tehaseid üle maailma. Ainuüksi USA-s investeerime vähemalt 20 tehase rajamisse või laiendamisse, et järgmise viie aasta jooksul tootmist suurendada," selgitas ettevõtte asepresident Dan Tenney.

Euroopa ambitsioon vähendada sõltuvust USA-st kaitsetehnoloogiate vallas on ambitsioonikas, kuid praktikas sõltutakse ameeriklaste võimekusest veel aastaid. Grigas tõdes, et kuigi Euroopal on oma võimekusi, ei suunata kaitse-eelarveid alati kõige kriitilisemate lünkade täitmiseks, mistõttu jääb transatlantiline koostöö veel pikaks ajaks julgeoleku nurgakiviks.