USA deporteeris Texases elanud afgaani naise läbi salastatud kohtuprotsessi

USA ametivõimud deporteerisid Afganistani kodaniku Nazira Haji Zada, olles esmakordselt rakendanud 1996. aastal loodud salastatud terroritõrje kohtumenetlust. 47-aastane naine otsustas USA-st lahkuda selle asemel, et jätkata vaidlust protsessis, kus advokaatidel polnud ligipääsu teda puudutavatele tõenditele.

47-aastane Afganistani kodanik Nazira Haji Zada, kes omas USA-s seaduslikku alalist elamisluba, lahkus Ühendriikidest pärast seda, kui justiitsministeerium algatas tema vastu menetluse spetsiaalses terroritõrje kohtus (Alien Terrorist Removal Court).

See on ajaloo esimene kord, kui 1996. aastal loodud, kuid seni kasutamata jäänud kohtusüsteemi rakendati. Fort Worthi linnas Texases elanud Haji Zadat ei ole kriminaalkorras süüdistatud, kuid prokurörid väitsid, et ta oli oma perekonnas radikaliseerumisprotsessi eestvedaja. Tema poeg Abdullah Haji Zada ja väimees Nasir Ahmad Tawhed mõisteti varem süüdi 2024. aasta valimispäevale planeeritud massitulistamise katses, mis oli inspireeritud terroriorganisatsioonist Islamiriik.

Vaidlused õiglase menetluse üle

Justiitsministeeriumi teatel nõustus Haji Zada ise riigist lahkuma ja loobus edasikaebamise õigusest, kaotades sellega oma varasema immigratsioonistaatuse. USA peaprokurör Todd Blanche nimetas juhtumit võiduks riikliku julgeoleku tagamisel. „Need, kes toetavad terrorismi, ei tohiks Ühendriikides elada, ja see esimene kohtuprotsess näitab, et ministeerium kasutab kõiki käsutuses olevaid vahendeid riigi kaitsmiseks,“ sõnas ta.

Haji Zadat esindanud riiklikud kaitsjad Matthew Farley ja Mary Manning Petras rõhutasid seevastu, et kliendi lahkumisotsus ei tähenda kohtu legitiimsuse tunnustamist. Advokaatide sõnul oli menetlus põhiseaduse vastane, kuna neile kui kaitsjatele keelati ligipääs salastatud tõenditele, millele süüdistus tugines.

„Seaduslike alaliste elanike toomine kohtusse ilma, et neile või nende kaitsjatele näidataks tõendeid, on selge nõuetekohase menetluse rikkumine,“ märkisid kaitsjad avalduses. Nad väljendasid veendumust, et antud kohtuinstants tunnistatakse tulevikus põhiseadusevastaseks, kui kohtunikult palutakse selle küsimuse sisulist arutelu.