USA deporteeris esmakordselt salajase terrorismikohtu kaudu Afganistani kodaniku

USA võimud deporteerisid Texases elanud Nazira Haji Zada, kasutades selleks 30 aastat tagasi loodud, kuid seni kasutamata jäänud spetsiaalset terrorismikohtuorganit. Juhtum on tekitanud õigusvaidlusi seoses salajaste tõendite ja põhiseadusliku õiglase kohtupidamise põhimõttega.

USA võimud viisid läbi eduka deporteerimise Texases elanud 47-aastase Afganistani kodaniku Nazira Haji Zada osas, kasutades selleks välismaalastest terroristide väljasaatmise kohut (Alien Terrorist Removal Court, ATRC). See on esimene kord, mil seda organit on kasutatud isiku riigist väljasaatmiseks. USA sisejulgeolekuministeeriumi teatel tunnistas Zada end välismaalasest terroristiks ja loobus edasikaebamise õigusest, mis lõpetas tema varasema elamisõiguse riigis.

USA justiitsminister Todd Blanche nimetas juhtumit oluliseks sammuks riikliku julgeoleku tagamisel. Kohus loodi 1995. aasta Oklahoma City pommiplahvatuse järel eesmärgiga lahendada terrorismijuhtumeid, kus tõendusmaterjal on konfidentsiaalne või puudutab otseselt riiklikku julgeolekut. ATRC koosneb viiest föderaalkohtunikust, keda valib ülemkohtunik John Roberts, kes määrati ametisse 2005. aastal George W. Bush valitsuse poolt.

Õiguslikud vaidlused ja põhiseadus

Zada kaitsjad, advokaadid Matthew Farley ja Mary Manning Petras, rõhutasid oma avalduses, et käesolev juhtum ei kinnita kohtu legitiimsust. Nende hinnangul on elanike kohtusse kutsumine ilma tõendite avaldamiseta selge õiglase kohtupidamise ehk "due process" põhimõtte rikkumine. Nad väljendasid kindlustunnet, et ATRC kuulutatakse tulevikus põhiseadusevastaseks, kui kohtult seda küsitakse.

UCLA õigusteaduse professor Hiroshi Motomura märkis, et Donald Trump administratsioon võib ATRC-d kasutada kui uut tööriista oma deporteerimispoliitikas. Motomura sõnul eelistab valitsus sellist kohtuprotsessi tavapärasele kohtumõistmisele, kuna see võimaldab tõendeid esitada kinniste uste taga, vältides avalikku kontrolli. Kuigi ministeerium esitas kohtule väidetavalt poole terabaidi jagu dokumente, jäi nende sisu avalikkuse eest varjatuks. Zada oli prokuröride süüdistuse kohaselt seotud oma poja ja väimehega, keda süüdistati 2024. aasta valimispäeval massitulistamise kavandamises.