USA andmed seostavad laste vaktsineerimist tervisehäirete sagenemisega

Värske USA riiklike andmete analüüs väidab, et COVID-19 vastu vaktsineeritud lastel on esinenud sagedamini autismidiagnoose ja vaimse tervise probleeme. Uuringu autorid kutsuvad üles laste vaktsineerimisstrateegiaid viivitamatult ümber hindama.

USA terviseandmeid analüüsiv uus raport väidab, et COVID-19 vastu vaktsineeritud lastel on võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega täheldatud kõrgemat neuroarenguhäirete ja vaimse tervise probleemide esinemissagedust. Analüüsi aluseks olid riikliku terviseküsitluse (National Health Interview Survey) andmed aastatest 2022-2024, mis hõlmasid kokku 21 990 lapse terviselugu.

Uuringu ühe autori, epidemioloog Nicolas Hulscheri sõnul näitas andmestik järjepidevat seost vaktsineerimise ning diagnoositud autismi, tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire (ADHD) ning ärevuse vahel. Raporti kohaselt kasvas autismi diagnooside arv vaktsineeritud laste seas 32 protsenti ning ADHD juhtumid sagenesid 33 protsenti. Andmed osutasid ka 57-protsendilisele tõusule vaimse tervise ravimite kasutamises ja 60-protsendilisele kasvule teraapia vajaduses.

Seosed vaktsiinidooside arvuga

Analüüs tõi välja, et neuroarenguga seotud riskid olid märgatavamad lastel, kes olid saanud suurema hulga vaktsiinidoose. Hulscheri hinnangul oli viie- kuni seitsmeaastaste seas, kellele oli manustatud kolm või enam COVID-19 vaktsiini, autismi tõenäosus 154 protsenti suurem kui vaktsineerimata kontrollgrupis. Ta rõhutas, et areneva aju mõjutamine vaktsiinide poolt on kriitiline ohusignaal, mis nõuab vaktsineerimiskavade peatamist.

Samal ajal on teema leidnud kõlapinda ka USA õigusruumis. Florida osariigi peaprokurör James Uthmeier teatas hiljuti hagiavaldusest ravimifirma Pfizer vastu, süüdistades ettevõtet vaktsiinide ohutuse eksitavas turundamises. Uthmeier väitis, et tootja oli teadlik preparaatide võimalikest kõrvaltoimetest, kuid esitles neid avalikkusele ohutuna.