USA analüütikud kirjeldasid stsenaariumi Venemaa rünnakust Narvale

USA Sõjauuringute Instituut (ISW) avaldas analüüsi, milles kirjeldab hüpoteetilist Venemaa rünnakut Narvale, eesmärgiga testida NATO artikkel 5 usaldusväärsust ilma täiemahulist sõda vallandamata. Stsenaarium toetub ulatuslikule droonikasutusele ja piiratud maaväeüksuste taktikale.

Washingtonis tegutsev Sõjauuringute Instituut (ISW) avaldas põhjaliku analüüsi, mis kirjeldab Venemaa võimalikku piiratud sõjalist operatsiooni Eesti linnas Narvas. Autorid Frederick W. Kagan, Mason Clark ja George Barros toonitavad, et tegemist ei ole prognoosiga lähituleviku kohta, vaid strateegilise stressitestiga, mille eesmärk on hinnata NATO kollektiivkaitse mehhanismide toimimist.

Eesmärk: NATO artikkel 5 proovilepanek

Analüüsi keskmes ei ole Eesti vallutamine, vaid olukorra loomine, kus Venemaa tekitaks de facto sõjalise konflikti ilma täiemahulise invasioonita. Sellise operatsiooni eesmärk on põhjustada NATO-s sisemisi poliitilisi lõhesid ning seada kahtluse alla artikkel 5 rakendatavus. Autorid märgivad, et Moskva sooviks vältida laiaulatuslikku vastasseisu, mis kutsuks esile alliansi täiemahulise sõjalise vastuse.

Stsenaariumis kasutatakse ära Narva jõe idakaldal kehtestatud liikumispiiranguid, mis kehtivad 16. kuni 26. septembrini. Venemaa võiks kasutada erinevaid meetodeid, et luua piirkonnas segadust. Seejärel asuksid Vene drooni- ja õhutõrjeüksused, paiknedes mugavalt üle piiri oma territooriumil, "kaitsma" Vene kodanikke, väites samal ajal, et Vene maaväed ei ole Eesti territooriumile sisenenud.

Droonide ja elektroonilise sõjapidamise roll

Sõjalise operatsiooni peamine komponent oleks droonide ulatuslik kasutamine. ISW hinnangul võiks Venemaa kasutada nii fiiberoptilisi FPV-droone kui ka Lancet-tüüpi varitsevat õhuründemoona, mis ulatuksid piiriäärsetest positsioonidest vähemalt 60 kilomeetri sügavusele Eesti territooriumile. See taktika nõuaks NATO-lt kiiret ja koordineeritud vastutegevust, mille tõhusus sõltub paljudest teguritest.

Liitlastel on piirialadel arenguruumi elektroonilise sõjapidamise süsteemide osas. Analüüsi kohaselt tekiks NATO-l poliitiline dilemma: Venemaa droonioperaatorite neutraliseerimine eeldaks lööke Vene territooriumile, mida mõned liikmesriigid võivad pidada konflikti ohtlikuks laiendamiseks. Autorid rõhutavad, et Euroopa peab arendama oma kaitsevõimekust, et olla valmis erinevateks julgeolekuohtudeks.