USA alustas Euroopa väekontingendi ümbervaatamist

USA kaitseministeerium on algatanud põhjaliku ülevaate oma Euroopas paiknevatest vägedest, eesmärgiga suunata Euroopa riigid suuremale iseseisvale kaitsevõimele. Muudatuste eesmärk on kujundada NATO ümber, mida USA ametnikud nimetavad «NATO 3.0» kontseptsiooniks.

USA kaitseministeerium on alustanud ametlikku protsessi oma Euroopas asuva väekontingendi ümberhindamiseks, kinnitas USA kaitseministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Elbridge Colby teisipäeva, 28. juuli öösel sotsiaalmeedias. See samm järgib kaitseminister Pete Hegsethi juunis Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel antud lubadust.

Uus strateegiline fookus

Colby sõnul on tegemist süsteemse ülevaatega, mille eesmärk on tagada Euroopa iseseisvam toimetulek oma kaitsega, kasutades eelkõige tavarelvi. «See saab olema tõeline ülevaatus, mis on kavandatud tagama, et NATO liiguks kiiresti ja pöördumatult suunas, kus Euroopa võtab suurema vastutuse omaenda kaitse eest,» selgitas Colby. Ülevaade tugineb 2025. aasta riikliku julgeoleku strateegiale ning 2026. aasta riikliku kaitse strateegiale, lähtudes empiirilistest andmetest ja geopoliitilistest reaalidest.

NATO 3.0 kujundamine

Kõnealuse reformi üheks peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni olemuse uuendamine, mida asekantsler nimetab terminiga «NATO 3.0». See lähenemine peaks tagama alliansi pikaajalise edu olukorras, kus USA peab samaaegselt tegutsema mitmetel erinevatel sõjalistel tandritel.

President Donald Trump ja kaitseminister Hegseth on korduvalt kritiseerinud Euroopa liitlasi ebapiisavate kaitsekulutuste pärast. 2025. aasta juunis toimunud kohtumisel Haagis leppisid NATO liikmesriigid kokku, et kaitsekulutusi suurendatakse märkimisväärselt, sihiga jõuda 2035. aastaks vähemalt 3,5 protsendini SKT-st, millele lisandub veel 1,5 protsenti kaitsega seotud kulutusi.

Juba varem on NATO vägede ülemjuhataja Euroopas, kindralleitnant Alexus Grynkewich, märkinud, et Euroopa sõjalise võimekuse kasvades võib eeldada USA vägede järkjärgulist ümberpaigutamist teistesse maailma piirkondadesse. Grynkewichi sõnul on tegemist pikaajalise, mitmeaastase protsessiga.