USA advokaat Kerr Kriisa kohtuasjast: prokuratuuri tõendite tugevust veel hinnata ei saa

USA föderaalkohtunik vabastas teisipäeval korvpallur Kerr Kriisa vahi alt tingimusel, et ta loovutab passi ega võta ühendust kannatanute ega tunnistajatega. Endine föderaalagent ja advokaat Thomas Chittum ütles ERR-ile, et süüdistuskirja põhjal ei saa veel hinnata prokuratuuri tõendite tugevust ega süüdimõistmise tõenäosust. Järgmine istung toimub 16. juulil Lääne-Virginias Clarksburgis.

USA föderaalkohtunik vabastas teisipäeval Kerr Kriisa vahi alt. Eesti korvpalluri süüdistus hõlmab enam kui 2,2 miljoni dollari suurust pettust.

Istung toimus Kentucky osariigis Lexingtonis, kus Kriisa vahistati. Kohtunik seadis vabaduses viibimisele mitu tingimust: pass tuleb loovutada, kannatanute ja tunnistajatega ei tohi suhelda ning tuleb hoiduda uutest osariigi- ja föderaalseaduste rikkumistest.

Miks Kriisa vabaks lasti

Endine USA föderaalagent ja praegune advokaat Thomas Chittum selgitas ERR-ile, et föderaalkohus jätab inimese enne protsessi vahi alla peamiselt kahel juhul: kui ta kujutab ohtu ühiskonnale või kui on tõsine põgenemisrisk. «Asjaolu, et kohus vabastas Kriisa tingimisi ja nõudis passi loovutamist, viitab sellele, et kohus ei pidanud teda oluliseks ohuks ühiskonnale ega tõsiseks põgenemisriskiks,» ütles Chittum.

Süüdistus on esitatud Lääne-Virginia põhja ringkonna föderaalkohtus, kuid esimene istung peeti Kentuckys, kuna seal toimus vahistamine. «USA föderaalkohtusüsteemis peab inimene esmalt ilmuma selle kohturingkonna ette, kus ta vahistati,» selgitas Chittum.

16. juuli, ametlik süüdistuse esitamine

Järgmine istung toimub 16. juulil Clarksburgis, Lääne-Virginias. Seal esitatakse süüdistus ametlikult ning Kriisa peab sellele vastama.

Chittum rõhutas, et praegu avalikkusel kättesaadav teave pärineb ainult süüdistuskirjast, kaitse argumendid ja tõendid pole veel lauale tulnud. «Me ei tea veel, millised võivad olla Kriisa kaitseargumendid ega kogu tõendusmaterjali sisu,» ütles ta.

Karistus sõltub paljust

Föderaalseadus näeb elektrooniliste sidevahendite abil toime pandud pettuse eest ette kuni 20-aastase vangistuse, kuid Chittumi sõnul on maksimaalne karistus praktikas haruldane. Föderaalkohtutes kasutatakse keerukaid karistusjuhiseid, mis arvestavad muu hulgas väidetava kahju suurust. Lisaks vangistusele taotleb prokuratuur pettusega saadud tulu konfiskeerimist; kui raha enam kätte ei saada, võib riik nõuda muu vara arestimist sama summa katteks.

«Süüdimõistmise korral võib karistuseks olla mitmeaastane vangistus. Samas on võimalikud ka leebemad lahendused, näiteks tingimisi vabastamine koos järelevalvega,» ütles Chittum.

Üle 90 protsendi USA föderaalsetest kriminaalasjadest lõpeb kokkuleppemenetlusega. «Palju sõltub sellest, millise hinnangu annavad kaitseadvokaadid valitsuse kogutud tõenditele,» lisas Chittum.