USA administratsioon tegi ettepaneku Vene varade osaliseks vabastamiseks, Euroopa lükkasid kava tagasi

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon tegi ettepaneku vabastada osa külmutatud Venemaa riigivaradest, et edendada Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks mõeldud läbirääkimisi. Euroopa riigid keeldusid ideed toetamast, muretsedes kontrolli kaotamise pärast.

Ameerika Ühendriikide administratsioon on välja pakkunud plaani vabastada osa Venemaa riiklikest varadest, mis külmutati 2022. aasta veebruaris pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Algatuse eesmärk oli elavdada seiskunud rahukõnelusi, kuid Euroopa riikide esindajad lükkasid ettepaneku tagasi.

Kohtumine

Financial Timesi andmetel esitasid plaani USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steven Witkoff ja presidendi väimees Jared Kushner. See toimus hiljutisel kohtumisel, kus osalesid ka Ukraina ning Euroopa riikide esindajad. Plaani kohaselt oleks osa külmutatud varadest liikunud spetsiaalsesse finantsstruktuuri, mis oleks olnud Washingtoni kontrolli all.

Euroopa riikide diplomaadid ja esindajad suhtusid ettepanekusse skeptiliselt. Nad ei nõustunud ideega, et varade kontroll antaks üle USA-le või et osa vahenditest võiks naasta Venemaale. Allikate sõnul tekitas Witkoffi ja Kushneri algatus muret nii Ukraina ametnike kui ka Euroopa diplomaatide seas.

Varade ulatus ja tulevikuvaade

Lääneriigid külmutasid 2022. aasta alguses ligikaudu 260 miljardi euro väärtuses Venemaa riigivarasid, millest lõviosa asub Euroopa Liidu territooriumil. Kuigi Euroopa Liit ei ole siiani põhisummasid Ukrainale üle kandnud, kasutatakse varadest teenitud intressitulu Kiievi finantsiliseks toetamiseks. Näiteks on G7 riigid andnud Ukrainale 45 miljardi euro suuruse laenu, mis on tagatud just nende külmutatud varade intressituludega.

Euroopa Liidu liikmesriikide juhid on võtnud kohustuse kasutada neid varasid Ukraina taastamiseks olukorras, kus Venemaa keeldub sõjajärgseid reparatsioone maksmast. Analüütikute sõnul muudab Washingtoni plaani teostamise keeruliseks tõsiasi, et varade staatuse mis tahes muutmiseks on vajalik kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ühehäälne nõusolek.