ÜRO raport: juulis hukkus Ukrainas 437 tsiviilisikut

ÜRO inimõiguste monitooringumissiooni andmetel oli juuli 2026. aastal Ukrainas tsiviilelanikele ohvriterohkeim kuu alates 2022. aasta maist. Sõjategevus on toonud kaasa märgatava ohvrite arvu kasvu nii rindelähedastes piirkondades kui ka sügaval tagalas.

ÜRO inimõiguste monitooringumissiooni andmetel hukkus 2026. aasta juulis Ukrainas vähemalt 437 tsiviilisikut ning 2610 sai vigastada. See on kõrgeim näitaja alates 2022. aasta maist, mil hukkunute arv ulatus 589-ni.

Laste seas olid kaotused samuti rängad: juulis hukkus 17 alaealist ja vigastada sai 166, mis tähistab halvimat näitajat alates 2022. aasta aprillist.

Suurem osa tsiviilohvritest on seotud Venemaa kaugmaaraketi- ja droonirünnakutega, mille arvele jääb 38 protsenti kõigist ohvritest. Kuigi paljud rünnakud toimusid rindest kaugel asuvates suurlinnades, on eriti ohtlikuks muutunud ka eesliin. Sealsete lühimaa-droonirünnakute tõttu hukkus 111 ja sai viga 710 inimest, mis on täiemahulise sõja kõrgeim tulemus selle konkreetse ründevahendi puhul.

Rünnakud sadamataristule

Õhurünnakute intensiivsus on kasvanud, põhjustades 105 inimese hukkumise ja 753 vigastuse. See on 143-protsendiline kasv võrreldes juuniga. Eraldi tähelepanu pälvisid Odesa ja Mõkolajivi oblastid, kus registreeriti kuu jooksul vähemalt 39 rünnakut sadamataristule.

Vähemalt 20 neist rünnakutest olid suunatud vahetult kaubalaevadele, põhjustades 19 inimese surma ja 25 vigastust. Need rünnakud takistavad rahvusvahelist kaubavedu, sealhulgas põllumajandustoodete eksporti Musta mere kaudu.