ÜRO raport: Euroopa Liidu põllumajandustoetused muudavad tervisliku toidu kallimaks

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) värske analüüsi kohaselt soosib Euroopa Liidu praegune toetussüsteem teravilja- ja lihatootmist, hoides köögiviljade ja puuviljade hinnad kunstlikult kõrgel. Aastatel 2021-2025 on tervisliku toitumise maksumus Euroopas kasvanud 36 protsenti.

Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on kaasa aidanud tervisliku toidu kallinemisele, muutes puu- ja köögiviljad tarbijate jaoks raskemini kättesaadavaks, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) teisipäeval avaldatud iga-aastasest toiduga kindlustatuse ja toitumise raportist.

Ehkki inflatsioon, mis on tingitud koroonapandeemiast ja sõjast Ukrainas, on kergitanud kõigi toiduainete hindu, on FAO hinnangul poliitikakujundajad suunanud suurema osa toetustest teravilja- ja lihatootmisesse. See muudab köögiviljade ja kaunviljade kasvatamise majanduslikult ebaotstarbekaks.

«See on kaudne maksustamine,» ütles FAO põllumajandusökonoomika juhtivdirektor David Laborde. Ta rõhutas, et kuigi Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (CAP) on 1960ndatest alates tootlikkust tõstnud, on investeeringud puu- ja köögiviljasektorisse jäänud olematuks. Ajakirjas Nature avaldatud uuringu kohaselt suunatakse 80 protsenti Euroopa põllumajandustoetustest otse loomakasvatusse või loomasööda tootmisse.

Tervislik toitumine on muutunud luksuseks

Statistika näitab, et Euroopa keskmise kodaniku jaoks on tervislikuks toitumiseks vajaliku toidukorvi maksumus kasvanud 2021. ja 2024. aasta vahel ühe dollari võrra, ulatudes 3,97 dollarini. See 36-protsendiline hinnatõus ületab märgatavalt ülemaailmset 25-protsendilist kasvu. Tervisliku toidukorra puhul moodustavad puu-, köögi- ja kaunviljad ligi 60 protsenti koguhinnast, samas kui teraviljatooted moodustavad sellest vaid 13 protsenti.

Euroopa Komisjon keeldus raportit kommenteerimast, kuid märkis kirjalikus vastuses, et neil pole kavas ettekirjutusi inimeste toitumisharjumuste osas. Komisjoni pressiesindaja tõi esile hiljuti avaldatud valgu tegevuskava, mis keskendub küll peamiselt sööda impordisõltuvuse vähendamisele, kuid sisaldab ka meetmeid kaunviljade tootmise suurendamiseks tarbimise eesmärgil.

David Laborde sõnul peavad Euroopa seadusandjad eelseisvate, 2028.-2034. aasta põllumajanduspoliitikat puudutavate läbirääkimiste käigus liikuma traditsioonilistest toetusmudelitest kaugemale. Praegune süsteem on rajatud ajaloolistele eeldustele, mis ei vasta tänapäeva vajadusele pakkuda elanikkonnale suures koguses taskukohaseid puu- ja köögivilju.