ÜRO peasekretär Guterres otsib Küprosel uut teed läbirääkimiste taastamiseks

ÜRO peasekretär külastas Küprost, kohtudes saare mõlema kogukonna liidriga, et hinnata võimalusi 2017. aastal seiskunud kõneluste taaskäivitamiseks. Regionaalne julgeolekuolukord sunnib rahvusvahelist üldsust pingutama, kuid sisulised erimeelsused Türgi ja Küprose vahel püsivad endiselt.

ÜRO peasekretär António Guterres külastas eelmisel nädalal Küprost, olles esimene selle ameti esindaja saarel viimase 16 aasta jooksul. Visiidi käigus kohtus ta Küprose Vabariigi presidendi Nikos Christodoulidesega ning Türgi Küprose liidri Ersin Tatariga. Peasekretäri eesmärk oli välja selgitada, kas pärast 2017. aasta Šveitsis toimunud läbirääkimiste kokkuvarisemist on tekkinud soodne pinnas kõneluste taasalustamiseks.

Regionaalsed julgeolekuriskid

Diplomaatiliste allikate teatel on Guterrese huvi ajendatud eelkõige muutunud julgeolekuolukorrast Vahemere idaosas. Lähis-Ida konflikt ja pingestunud suhted Iisraeli ning Türgi vahel sunnivad ÜRO-d Küprose konflikti uue pilguga vaatama. Guterres sõnas 29. juulil toimunud kohtumise järel, et lahendus on kriitilise tähtsusega, «mitte ainult Küprose inimeste huvides ja rahu säilitamiseks, vaid ka stabiilsuse tegurina piirkonnas, mis muutub ohtlikult ebastabiilseks».

Endine Küprose suursaadik ÜRO juures Andreas Mavroyiannis hoiatab, et Küpros võib sattuda piirkondlike rivaalitsemiste keerisesse ja muutuda üheks piirkonna kõige haavatavamaks tulipunktiks. Euroopa Liit on samuti oma panust suurendanud, määrates 7. juulil Raffaele Fitto oma eriesindajaks Küprose küsimuses. See on kooskõlas president Christodoulidese sooviga, kes on korduvalt rõhutanud, et tegemist on ainsa Euroopa Liidu liikmesriigiga, mis on jätkuvalt «illegaalse sõjalise okupatsiooni all».

Ankara roll kõnelustel

Guterres plaanib korraldada 5+1 formaadis kohtumise, kuhu kuuluvad saare kaks kogukonda, Türgi, Kreeka, Ühendkuningriik ning ÜRO. Kindlat kuupäeva pole veel määratud, sest peasekretär ootab enne edusamme usaldust suurendavates meetmetes. Praeguseks pole saavutatud kokkulepet isegi uute piiriületuspunktide avamises, mis võiks parandada tavakodanike igapäevaelu.

Suurim küsimärk on Türgi valmisolek läbirääkimiste raamidesse naasmiseks. Pärast 2017. aasta kõnelusi on Ankara toetanud kahe riigi lahendust, eemaldudes ÜRO Julgeolekunõukogu poolt toetatud föderatiivsest mudelist. Guterrese kinnitus, et tal on olemas «mõlema poole ja garantriikide nõusolek» uueks kohtumiseks, viitab küll protseduurilisele valmisolekule, kuid sisulise nihke osas Türgi pikaajalises positsioonis selgus hetkel puudub.