Urmas Viilma Toompeal: vabadus pole iseenesestmõistetav, vaid meie ühine vastutus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma rõhutas 33. taasiseseisvumispäeva tähistamisel Toompeal, et vabadust ei tohi võtta iseenesestmõistetavana. Ta märkis, et riigilipp ühendab rahvast ühise pärandi ja lootuse kaudu.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma rõhutas täna, 20. augustil, Toompea kuberneri aias toimunud riigilipu heiskamise tseremoonial, et taasiseseisvumispäeva tähistamine on vajalik meeldetuletus vabaduse habrasusest. Ta kõneles rahvale 33 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

«33 aastat on ühe põlvkonna eluiga. Paljud neist, kes sündisid 1991. aasta suvel, on tänaseks ise lapsevanemad ega mäleta aega, mil sinimustvalge lipu kasutamine oli keelatud või mil vabast Eestist unistamine nõudis otsest julgust,» nentis Viilma oma pöördumises.

Peapiiskopi sõnul on oht, et nooremate põlvkondade jaoks, kes ei kogenud okupatsiooniaega, muutub iseseisvus enesestmõistetavaks nähtuseks. Kui vabadust ei tajuta enam kord kaotatud ja taasvõidetud varana, võib hääbuda võime seda kui hindamatut pärandit järgmisele põlvkonnale edasi anda.

Viilma rõhutas, et Pika Hermanni tornis lehviv lipp sümboliseerib enamat kui kolme värvi. See kätkeb endas rahva kannatusi, palveid, lootust ja ohvreid, mis on seotud nii laulva revolutsiooni, Balti keti kui ka riikluse taastamisega. Ta lisas, et Eesti lipp ei jaga ühiskonda, vaid ühendab rahvast ühtseks pereks, kus elavad armastus, lootus ja usk vabasse tulevikku.