Urmas Viilma eksis Eesti elanike usklikkust puudutavas statistikas

Arhitektuurse ja statistilise analüüsi käigus selgus, et [Urmas Viilma](/politicians/urmas-viilma) arvutused Eesti usklike arvu kohta olid eksitavad, kuna ta rakendas ainult täiskasvanutele mõeldud uuringu andmeid kogu rahvastikule.

Urmas Viilma hiljutine arvamusavaldus usklike inimeste hulga kohta Eestis sisaldas viga, mis tekkis uuringu tulemuste ebaõigest ekstrapoleerimisest. Arhiereiskop toetus siseministeeriumi tellitud uuringule „Eesti elanikkonna usuline identiteet“, kuid kohaldas selle järeldusi ekslikult kogu elanikkonnale, kuigi uuringu valim piirdus vaid täisealistega.

Arvutusviga elanike arvus

Viilma arvutuste aluseks oli Statistikaameti andmestik, mille järgi elas Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest. Tema analüüsis väideti, et kuna 29 protsenti eestimaalastest usub Jumala olemasolu, tähendab see ligikaudu 395 000 usklikku. See arvutus sisaldab aga ka 254 482 alaealist, keda uuringu algne metoodika ei hõlmanud.

Kui lahutada rahvaarvust 17-aastased ja nooremad ning rakendada 29-protsendilist usklikkuse määra vaid täisealisele elanikkonnale, väheneb prognoositav usklike arv ligikaudu 321 000 inimeseni. See on märgatavalt väiksem arv, kui Viilma oma artiklis välja tõi.

Uuringu metoodiline raamistik

Puuduvad täpsed andmed alaealiste usuliste veendumuste kohta, mistõttu ei saa nende puhul eeldada sama usklikkuse taset kui täiskasvanute seas. Varasemad andmed, sealhulgas 2021. aasta rahvaloendus, viitavad pigem vastupidisele suundumusele. Loenduse kohaselt oli vanusegrupis 15-29-aastased usklike osakaal vaid 14 protsenti, mis on oluliselt madalam näitaja kui vanemate vanusegruppide puhul. Sarnane trend, kus usklikkus on nooremate seas väiksem kui vanemate seas, esineb statistika põhjal pea kõigi usuliikide puhul.