Urmas Viilma: Alar Karis suutis hoida silda riigi ja kiriku vahel

Peapiiskop Urmas Viilma tunnustab presidenti ja tema abikaasat, tuues esile nende lugupidavat suhtumist Eesti kirikuellu. Hoolimata erimeelsustest teatud ühiskondlikes küsimustes, säilitas presidendipaar dialoogi, mis põhines vastastikusel austusel ja avatusel.

Eesti presidendi Alar Karise ametiaeg jõudis lõpule. Tagasi vaadates sellele nelja-aastasele ametiajale, mil ta koos abikaasa Sirje Karisega riiki esindas, kerkib esile tema eriline lähenemine kirikute ja koguduste rollile ühiskonnas.

President ei ole kunagi pidanud usku või kiriklikku osadust riiklikust tseremooniast eraldiseisvaks nähtuseks. Juba enne ametisse asumist, 2021. aasta lõikustänupühal, võttis ta osa teenistusest Tallinna toomkirikus. See ei olnud protokolliline kohustus, vaid teadlik ja vabatahtlik samm. Tema visiidid jõululaupäevadel Puhja, Pärnu, Viljandi, Rapla ja Jõelähtme kirikutesse näitasid soovi olla rahva seas nende jaoks olulistel hetkedel. Need polnud lavastatud sündmused, vaid loomulik osa ühisest olemisest.

Ta mõistis, et ilmalik riik ei pea olema usukauge. 2022. aastal Põltsamaal kiriku taastamise puhul esinedes rõhutas ta: «Kurjus võib hävitada kirikuid, kuid ta ei suuda hävitada usku ja lootust.» Need sõnad ei olnud pelk retoorika, vaid peegeldus tema arusaamast vaimse vastupidavuse olulisusest.

Kõik polnud siiski alati üksmeeles. 2023. aastal lahkarvamusi tekitanud perekonnaseaduse muudatuse puhul oli arutelu presidendi ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel elav. Siiski ei viinud see suhtluse katkemiseni. Aus koostöö eeldab vastastikust kuulamist, kus erimeelsused ei õõnesta inimlikku lugupidamist. See põhimõte sai proovikivi 2025. aastal kirikute ja koguduste seaduse ümber, mille president kahel korral välja kuulutamata jättis. Ta pidas julgeoleku kaalutlustel tehtud piiranguid liiga karmiks usuvabaduse vaatepunktist, viies küsimuse riigikohtusse. See samm kinnitas, et usuvabadus ei ole tema jaoks tühine teema, vaid põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitset ka rasketel aegadel.

EELK konsistoorium tunnustab Alar Karist tema avatud ja lugupidava suhtumise eest. Talle antakse Tallinna piiskoplikus toomkirikus üle EELK Teeneteristi I järk. See on tänu riigipeale, kes suutis hoida silda kiriku ja riigi vahel, jäädes iseendaks ja kuulates teisi.