Urmas Sõõrumaa: Eesti majanduskasv on statistiline eksitus ja sanktsioonid ei toimi

Suurärimees Urmas Sõõrumaa kritiseeris teravalt praegust majanduspoliitikat, nimetades ametlikku SKP kasvu statistiliseks veaks ning nimetades Venemaa-vastaseid sanktsioone ebaefektiivseks. Ta rõhutas, et tarbimine on vähenenud pigem hirmu ja pideva negatiivse fooni tõttu kui rahapuuduse pärast.

Tuntud Eesti ettevõtja Urmas Sõõrumaa avaldas hiljutises intervjuus skepsist riigi majandusnäitajate suhtes, väites, et poliitikud manipuleerivad numbritega sarnaselt headele raamatupidajatele. Sõõrumaa sõnul ei saa 1,5-protsendilist SKP kasvu pidada saavutuseks, vaid pigem statistiliseks veaks, mis ei peegelda tegelikku olukorda ettevõtluses.

Tarbimise pärssimine hirmuga

Ärimees nentis, et ettevõtjatel on praegu keerulised ajad, mille peamisteks põhjusteks on raskused sobiva tööjõu leidmisel ja pidevalt kasvavad palgakulud. Samas lükkas ta ümber väite, justkui oleksid inimesed vaesed ja seepärast tarbimisest loobunud. Sõõrumaa tõi välja, et elanikkonna pangakontodel seisab jätkuvalt üle 18 miljardi euro.

Tema hinnangul on restoranide ja muude ettevõtete sulgemise põhjuseks hoopis ühiskonnas valitsev hirm. «Sest pidevalt hommikust õhtuni räägitakse sõjast, ohtudest ja ümberringi on vaid negatiivsus,» selgitas ta. Selline kliima pärsib inimeste tahet raha kulutada, isegi kui neil on seda säästudena olemas.

Kriitika sanktsioonide aadressil

Sõõrumaa kritiseeris teravalt ka kehtivaid sanktsioone, nimetades neid «balaganiks». Ta tõi ajaloolisi näiteid, väites, et sanktsioonid pole sajandite jooksul töötanud ega suuda ka praegu Venemaa majandust peatada, sarnaselt sellele, kuidas need ei mõjutanud Kuubat või Põhja-Koread.

Lisaks heitis ta Euroopale ette silmakirjalikkust, kuna ühelt poolt hukka mõistetud Venemaalt ostetakse endiselt miljardite eest toorainet, sealhulgas gaasi. «Ühelt poolt mõistame hukka, teiselt poolt ostame toorainet miljardite eest,» märkis Sõõrumaa. Ta tõi paralleeli tennisist Kaia Kanepiga, keda on kritiseeritud väljakul venelannaga kontakti otsimise eest, samal ajal kui Euroopa riigid ise teevad Venemaaga jätkuvalt suures mahus äri.