Urmas Paet: Euroopa Liit peab Venemaa külmutatud varad Ukraina toetuseks vabastama

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet toob esile vajaduse võtta kasutusele Venemaa külmutatud riigivarad, toetudes Rootsi, Poola, Hollandi ja Hispaania uuele algatusele. Tema hinnangul on see ainus viis tagada Ukrainale pikaajaline finantsstabiilsus ja panna agressor vastutama oma tekitatud kahjude eest.

Urmas Paet kirjutab, et Euroopa Liit peab viivitamatult naasma arutelu juurde, kuidas võtta kasutusele Venemaa külmutatud riigivarad. Tema sõnul on praegune geopoliitiline olukord ja Ukraina sõjaline vajadus nii terav, et pelgalt liikmesriikide otsetoetustest ei piisa.

Rootsi, Poola, Holland ja Hispaania on algatanud uue arutelu, kutsudes liikmesriike üles leidma ühisosa Venemaa riigivarade suunamiseks Ukraina toetuseks. See samm on oluline vastukaaluks Venemaa süvenevale agressioonile ning vajadusele tagada Ukrainale püsiv finantsiline stabiilsus.

Varade väärtus ja õiguslikud võimalused

Euroopa Liidus on endiselt blokeeritud üle 200 miljardi euro Venemaa riiklikke vahendeid. Samal ajal ulatub Ukraina taastamise ja sõjast tingitud kahjude maksumus hinnanguliselt üle 600 miljardi euro. Kuigi Euroopa Liit on eraldanud 90 miljardit eurot laenudena aastateks 2026-2027, märgib Paet, et sellest rahastusest ei piisa, et katta sõja põhjustatud tegelikku purustust.

Euroopa Ülemkogu ebaõnnestumine 2025. aasta detsembris kokkuleppele jõuda oli tagasilöök, kuna toona piirduti kinnitusega, et varad jäävad külmutatuks kuni agressiooni lõpuni. Nüüd on ootus, et Euroopa Komisjon esitaks värske ettepaneku, mis võimaldaks juriidiliste takistuste ületamist. Ühe võimalusena näeb Paet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kasutamist, et luua uus fond, kuhu kõik Venemaa keskpanga varad koondada.

Selline lähenemine aitaks jagada finantsriske liikmesriikide vahel võrdsemalt, vältides olukorda, kus ühe riigi koorem muutub ebaproportsionaalselt suureks. Arutelud Euroopa Liidu Nõukogus annavad võimaluse teha vajalikke strateegilisi otsuseid, et Venemaa kannaks lõplikult vastutuse oma tegevuse majanduslike tagajärgede eest.