Uppsala Ülikooli uuring: Päikese koostises on arvatust märgatavalt rohkem hõbedat

Rootsi teadlased avastasid, et meie tähe koostis sisaldab 55 protsenti enam hõbedat, kui seni arvatud. See leid lahendab astronoomias kaua vaevanud vastuolu Päikese ja iidsete meteoriitide keemilise koostise vahel.

Rootsis asuva Uppsala Ülikooli uurimisrühm, mida juhib doktorant Sema Caliskan, tuvastas värske spektroskoopilise analüüsi käigus, et Päike sisaldab 55 protsenti rohkem hõbedat, kui teadusmaailmas seni on eeldatud. See avastus on oluline lüli meie kodutähe keemilise ajaloo paremaks mõistmiseks.

Uus metoodika lahendas vana mõistatuse

Seniajani on astronoomide seas püsinud vastuolu: Päikesest mõõdetud hõbedasisaldus on olnud märgatavalt väiksem kui umbes 4,6 miljardit aastat tagasi tekkinud meteoriitides. Kuna teadlaste hinnangul pärinevad mõlemad taevakehad samast algsest gaasi- ja tolmupilvest, oleks nende keemiline koostis pidanud olema sarnane.

Lahendus peitus päikeseatmosfääri keerukuse paremas modelleerimises. Varasemad arvutused olid liiga lihtsustatud ega arvestanud piisavalt täpselt valguse ja hõbeda-aatomite omavahelist dünaamilist suhtlust. Uus süsteem võtab arvesse, kuidas kiirgus mõjutab aatomite käitumist, paljastades varem varjatuks jäänud metalli kogused.

Täpsemad spektroskoopilised sõrmejäljed

Analüüsi käigus uurisid teadlased päikesevalguse spektreid, otsides tumedaid neeldumisjooni. Need jooned toimivad kui keemiliste elementide unikaalsed sõrmejäljed, mille kaudu saab määrata aine koostist. Täiustatud mudeli kasutamine võimaldas täpsemalt tõlgendada just hõbedale viitavaid märke.

Avastuse tulemused avaldati teadusajakirjas Astronomy & Astrophysics, kinnitades vajadust kaasajastada varasemaid tähtede koostist puudutavaid mudeleid.