Unustatud eesti poisinimed teevad moodsa tagasituleku

Eesti lapsevanemad hakkavad üha sagedamini valima oma poistele vanaaegseid ja ajaloolisi nimesid, mis olid populaarsed vanavanemate põlvkonna ajal. Nimede tsükliline mood ning soov eristuda ja säilitada kultuuripärandit ajendavad peresid otsima unikaalset kõla traditsiooniliste nimede hulgast. Johannes ja August on vaid mõned näited nimedest, mis kogevad taassündi tänapäeva nimekirjades.

Eestis on märgata selget nimeloogilist trendi: vanemad, kes varem eelistasid lühikesi ja rahvusvahelisi nimesid, pöörduvad üha sagedamini tagasi ajalooliste pärimusnimede poole. Nimesid, mis kandis mõni vanaisa või vanaonu sajand tagasi, pannakse nüüd lastele uue au sees.

Miks vanaaegsed nimed naasevad?

Nimede mood liigub spiraali mööda, see, mis oli levinud sada aastat tagasi, tundub tänapäeval värske ja eripärane. Pärast aastakümneid, mil lasteaedades domineerisid Oliverid ja Sebastianid, soovivad paljud lapsevanemad leida midagi eristavat. Kui rühmas on juba kolm samanimelist last, hakkab otsing loomulikult ajaloo suunas.

Olulist rolli mängib ka nostalgiatunne ja soov austada esivanemaid. Valikuga nimepanemisel saab perepärandit edasi kanda põlvest põlve. Lisaks on paljud traditsioonilised mehenimed oma olemuselt tugeva kõlaga ja kannavad endas ajatut elegantsi, mis ei vananegi moega.

Praktilised soovitused nime valikul

Ajaloolisi nimesid otsides tasub esmalt tutvuda oma suguvõsa ajalooga, vanad kirikuraamatud, perealbumid ja hauakivid võivad paljastada unustatud pärleid, mis kõlavad kohe tuttavalt ja südamelähedaselt. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleks nime valjusti hääldada koos perekonnanimega, et kontrollida kõla loomulikku.

Samuti tasub uurida nime etümoloogilist tähendust, teadmine, mida nimi tähendab, võib anda lisaargumendi just selle kasuks otsustamiseks. Statistikaameti andmebaasist saab kiiresti kontrollida, kui sageli on nime lähiminevikus pandud, mis aitab vältida ootamatut populaarsust.

Kas vana nimi võib probleeme tekitada?

Pigem vastupidi. Tänapäeva lapsed on harjunud väga mitmekesiste nimedega ning eripärane nimi annab tihti hoopis enesekindlust, laps on isiksus, kellel on lugu jutustada, mitte lihtsalt üks paljudest. Nimedel nagu August või Johannes on ka loomulikud ja soojad hüüdnimevariandid igapäevaseks suhtluseks.

Lõpuks pole olemas liiga vana nime, on vaid nimed, mis on parasjagu vähem moes. Oluline on, et nimi oleks hõlpsasti hääldatav ja ei tekitaks lapsele pidevat selgitamiskohustust. Eesti kirjandus- ja kultuurilugu, sealhulgas Tammsaare ja Kallase teosed, pakuvad omakorda rikkalikku inspiratsiooni, mida tavalistest nimekirjadest ei pruugi leida.