Ungari uus valitsus ärgitab Euroopat küsimustega Vene energiasõltuvuse kohta

Ungari uue valitsuse välispoliitilised käigud on tekitanud Euroopa Liidus ja analüütikute ringkonnas kasvavat muret. Peamise mure keskmeks on Ungari võimalik jätkuv sõltuvus Vene energiavarudest ning selle mõju Euroopa energiajulgeolekule.

Ungaris asustatud uue valitsuse esimesed diplomaatilised sammud on pannud Euroopa juhid ja rahvusvahelised eksperdid uuesti küsima, kuidas saab Ungari ühelt poolt Euroopa Liidu liikmeks olla ja teiselt poolt säilitada tihedat energiapoliitilist suhet Venemaaga. Ungari geograafiline asend ja ajalooline energiainfrastruktuur on mutnud riigi energiaturv hästi integreerituks Vene gaasi- ja naftatoruga.

Euroopa Liidu tasandil on valitsev seisukoht, et liidus peab vähendama Vene energiast sõltuvust ja diversifitseerima energiaallikaid. Ungari aga on näidanud olevat võrdlemisi konservatiivsem selles küsimuses, kusjuures uus valitsus pole veel andnud selget signaali, et see suhtumine muutuks. Analüütikud hoiatavad, et kui Ungari säilib Venemaaga tihedates energiaseostes, võib see vähendada Euroopa Liidu ühtsust ja jõudu teatud rahvusvahelistes läbirääkimistes.

Ungari ja Venemaa vahelised energiasuhted ulatuvad kümnete aastaete taandisse, mil nõukogude liidu ajal rajati pea kõik energiainfrastruktuur Venemaast saabuva varuga. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvariseamist jätkas Ungari seda praktikat, kuna alternatiivsetel energiateede ehitamisel tekiks märkimisväärseid kulusid ja logistilisi väljakutseid.

Euroopa Liidu juhid ja NATO liitlased on väljendanud muret, et energiasõltuvus võib piirata Ungari võimet tegutseda ühiselt teiste Euroopa riikidega geopoliitilistes küsimustes. Praegu pole selge, millise suuna valib Ungari valitsus, kuid tuleva poolteaasta fokus on uurida, kas uus kabinet läheneb Brüsselisse või jätkab seniseid jooni.