Ungari saadab Budapestist välja kümme Vene diplomaati

Ungari peaminister Peter Magyar on asunud ellu viima radikaalset julgeolekupoliitilist kannapööret, kuulutades Venemaa riiklikuks ohuks. Valitsus saatis riigist välja kümme Vene diplomaati, keda kahtlustatakse luuretegevuses.

Budapestis ametisse asunud Peter Magyar valitsus saatis sel nädalal riigist välja kümme Venemaa diplomaati. Ungari välisministeeriumi teatel tegelesid isikud Viini konventsiooniga vastuolus oleva tegevusega, mis on diplomaatilises keeles otsene viide spionaažile. Välisminister Anita Orban rõhutas, et samm on vajalik riigi julgeoleku kaitsmiseks.

Julgeolekupoliitiline kannapööre

See otsus on järsk muutus võrreldes eelmise peaministri Viktor Orban ajastuga, mil Budapest hoidis Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidest kõige venemeelsemat joont. Maikuus võimule tulnud Magyar on juba korduvalt kritiseerinud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning valitsus on ametlikult tunnistanud Venemaa Ungari riiklikuks julgeolekuohuks.

Ekspertide sõnul tähendab diplomaatide väljasaatmine Ungari naasmist oma liitlaste julgeolekupoliitika peavoolu. Endine luureohvitser Andras Telkes tõdes ajalehele Nepszava, et kümneliikmelise grupi väljasaatmine näitab Vene eriteenistuste sügavat kohalolekut riigis. Sarnaseid samme on varem astunud ka teised Euroopa Liidu riigid, kuid Ungari on olnud erand, hoidudes nendest meetmetest viimaste aastate jooksul.

Moskva ähvardused

Venemaa välisministeerium reageeris teatele teravalt, nimetades seda Budapestis tegutseva «russofoobse lobistide grupi» tegevuseks ja lubades valusat vastust. Venemaa riigiduuma kaitsekomisjoni liige Andrey Kolesnik märkis, et Moskva peab nüüd kaaluma gaasitarnete peatamist Ungarisse.

Ungari on varasemalt olnud tugevalt sõltuv Venemaa energiaallikatest, mida kasutati ka poliitilise surve avaldamiseks. Endise valitsuse ajal viibisid riigis Vene eriteenistuse sidemetega isikud, sealhulgas seoses nn spioonipanga ehk Rahvusvahelise Investeerimispanga peakorteri kolimisega Budapesti. Praegune valitsus on sellise praktika ümber vaadanud, seades prioriteediks lääneriikide ja NATO-ga usalduslike suhete taastamise.