Ungari alustas Orbani-aegse vara tagasinõudmist

Ungari uus valitsus on loonud ulatuslike volitustega riikliku ameti, et tuvastada ja tagasi nõuda Viktor Orbani valitsusajal väidetavalt ebaseaduslikult omandatud riigivara. Algatus on tekitanud elavat vastukaja, kuna ameti etteotsa määrati politoloog, mitte jurist.

Ungari uus peaminister Peter Magyar ja tema Tisza partei on nelja kuuga ametisoleku järel alustanud laiaulatuslikku kampaaniat, mille keskmes on riigivara tagasinõudmine. Valitsuse eesmärk on tuvastada vahendid, mis on liikunud endise peaministri Viktor Orban lähedaste, erakonnakaaslaste ja nendega seotud ärimeeste kätte. Valitsus kavatseb need summad riigieelarvesse tagasi tuua ja vastutavad isikud kohtu ette viia.

Ekspertide hinnangul ulatuvad kadunud summad kümnete miljardite eurodeni. Kuigi Peter Magyar on rääkinud 60 miljardist eurost, viitavad mõned prognoosid kolm korda suurematele summadele. Riigi rahanduslik olukord on keeruline, kusjuures riigieelarve puudujääk on küündinud 7,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Uus asutus korruptsiooni vastu

Juuli lõpus asutatud riiklik vara tagasinõudmise amet (NVVH) on varustatud nii politsei kui ka prokuratuuri volitustega. Institutsioonil on õigus uurida riiklike vahendite liikumist ja kinnisvaratehinguid alates 2010. aastast, mil Viktor Orban esimest korda võimule tuli. Parlament on asutuse loonud eesmärgiga uurida mitte ainult konkreetseid juhtumeid, vaid ka süsteemi ennast, et vältida sarnaste olukordade kordumist tulevikus.

Ameti juhiks nimetati 46-aastane politoloog Anna Unger, kes on spetsialiseerunud demokraatlikele institutsioonidele ja parteide rahastamisele. Tema määramine tekitas ühiskonnas küsimusi, kuna oodati pigem juristi või tuntud korruptsioonivastase eksperdi taustaga spetsialisti. Ungeri abina hakkab uurimisosakonda juhtima prokurör Katalin Tasnady, kellel on kahe aastakümne pikkune kriminaalõiguse kogemus.

Kriitika ametisse nimetamise osas

Unger ise on parlamentaarsel kuulamisel märkinud, et Orbani-aegses Ungaris ei olnud tegemist klassikalise korruptsiooniga, vaid pigem feodaalse süsteemiga. Samas tekitasid tema väljaütlemised pahameelt, kui ta nentis, et esimese kuue aasta jooksul on ebatõenäoline näha suuremahulisi süüdimõistvaid kohtuotsuseid. See seisukoht on pannud osa avalikkusest kahtlema valitsuse suutlikkuses lubadusi kiiresti täita.

Peter Magyar on kriitikale vastanud teravalt. Sotsiaalmeedias kommenteeris ta ametissenimetamist: «Keegi ei lubanud inimestele, et nad saavad valida riikliku ameti juhti nagu tõsielusarja castingul.»