Unearst: päevane enesetunne on usaldusväärsem kui nutikella skoor

Nutikellad ja sõrmused pakuvad igal hommikul üksikasjaliku ülevaate öisest puhkusest, kuid unearst Heisl Vaher hoiatab seadmete pimesi usaldamise eest. Eriti ettevaatlik tuleb olla unefaaside tõlgendamisel ja kalorikulutuse arvutamistel, viimased liialdavad tegelikust kuni 30 protsenti. Vaheri sõnul on inimese enda enesetunne jätkuvalt kõige usaldusväärsem terviseindikaator.

Nutikell näitab, et magasid kaheksa tundi ja puhkuseskoor on 91, aga tunned end ikkagi väsinuna. Kes peaks siis rohkem usaldama, kas masin või oma keha? Unearst Heisl Vaher vastab: keha.

Ekraanid loovad täpsuse illusiooni

Randmele või sõrme käivad seadmed jälgivad pidevalt kasutaja südametööd, hingamissagedust ja kehatemperatuuri. Keerulised bioloogilised protsessid tõlgitakse kasutajamugavuse nimel lihtsateks numbriteks ja värvilisteks graafikuteks, ning seal peitubki probleem. Punktisummad jätavad mulje teaduslikust täpsusest, kuigi seadmete tegelik veamäär on märkimisväärselt lai.

«Keeruliseks läheb lugu siis, kui seadme infot võetakse puhta tõe pähe, arvestamata, et need ei ole meditsiinilised seadmed,» ütles Vaher saates "Huvitaja".

Eriti teravalt tuleb tehnoloogia piiratus esile unefaaside hindamisel. Tulpdiagrammid sügava une, kerge une ja REM-une kohta põhinevad vaid kaudsetel andurisignaalidel. Kliiniliselt usaldusväärne unefaaside analüüs nõuab ajulainete vahetut mõõtmist, seda kodused seadmed teha ei suuda. «Mina oleksin unefaaside väga täpse trakteerimisega pigem ettevaatlik. Tänaseks ei ole meil veel selliseid seadmeid, mis võimaldaksid unefaase määrata moel, mis oleks arstile kõlbulik analüüs,» rõhutas Vaher.

Kalorid ja unevõlg: kaks levinud viga

Nutiseadmed liialdavad süstemaatiliselt ka energiakulutuse arvutamisel. «Kõik nad arvestavad reaalsest kulust kusagil 20-30 protsenti rohkem, nii et selles osas tasub olla ettevaatlik,» selgitas Vaher. Inimene, kes usaldab rakenduse arvutust, võib süüa märksa rohkem kui keha tegelikult vajab.

Teine levinud viga on unevõla "tagasitegemine" nädalavahetusel. Rakendus premeerib vahel tavapärasest pikemat und kõrgete skooridega, ignoreerides täielikult asjaolu, et inimene uinus alles varahommikul. Unebioloogia seisukohalt on püsiv magamamineku rutiin olulisem kui öise une absoluutne pikkus.

«Magamajäämise ja unes olemise eelduseks on teatud hormoonide ja ainete vabanemine kehas. See toimub vastavalt une-ärkveloleku rütmile ning kui me seda erinevate magamaminekuaegadega tugevalt kõigutame, on ainete vabanemine häiritud,» selgitas Vaher. Just see hormonaalne tasakaalutus seletab, miks tunnevad paljud end ka pärast pikka nädalavahetuse und endiselt uimasena.

HRV on parim, mis kellal pakkuda on

Kõige usaldusväärsemaks andmepunktiks peab Vaher südame löögisageduse varieeruvust ehk HRV-d. See näitaja peegeldab autonoomse närvisüsteemi tööd ja keha sümpaatilise ning parasümpaatilise poole tasakaalu, ja nutikellad mõõdavad seda reaalajas üsna hästi.

Tundlik HRV suudab hoiatada läheneva haiguse eest juba enne esimesi sümptomeid, kuid üksikute päevade kõikumised näitavad enamasti vaid rasket treeningut või rammusat õhtusööki. «Kellad näitavad meile trende ning üksikute piikide pärast ei pea olema liialt häiritud,» täpsustas unearst.

Paberunepäevik võidab tehisaru

Tõsisemad unehäired ei avaldu niikuinii kellaskoorides, vaid pideva füüsilise kurnatusena ja raskustena igapäevaste toimetustega. «Päevane enesetunne on suurepärane indikaator. Eneseanalüüsivõime ütleb täiskasvanud inimesele üsna kiiresti, kui midagi on valesti,» sõnas Vaher.

«Vana iidne meetod enda jälgimiseks on unepäeviku täitmine paberil. [...] Tehisaruga ei soovitaks ma alati asja uurima minna, sest olenevalt küsimuse nutikusest võib sealt saada väga isesuguseid vastuseid,» rõhutas Vaher.