Ülle Madise: Eestis on gümnaasiumikohtade jaht muutunud noortele koormavaks

Õiguskantsler Ülle Madise kritiseerib teravat konkurentsi gümnaasiumikohtadele, nentides, et praegune süsteem sunnib õpilasi loobuma huvitegevusest ja tekitab põhjendamatut hirmu tuleviku ees. Madise rõhutab vajadust laiema ühiskondliku debati järele, et vähendada hariduslikku kihistumist ja tagada igale lapsele turvaline arengukeskkond.

Eestis on kujunenud olukord, kus põhikooli lõpetajad seisavad silmitsi ebamõistliku survega gümnaasiumikohtade pärast, mis on muutunud paljude noorte jaoks tõsiseks vaimse tervise proovikiviks. Õiguskantsler Ülle Madise tõdes hiljutises avalikus sõnavõtus, et gümnaasiumidesse kandideerimise protsess on muutunud kadalipuks, kus üks ebaõnnestunud kontrolltöö võib noore silmis murendada kogu tulevikuvisiooni.

Paljud noored ei tea veel septembrikuu alguseski, millises õppeasutuses nende haridustee jätkub. Need, kes on õppekoha leidnud, peavad tihti leppima uute ja koormavate vastuvõtunõuetega. Madise sõnul on õiguskantsleri büroosse laekunud märkimisväärne hulk pöördumisi, mis viitavad süsteemsele probleemile vastuvõtukorras.

Surve noorte vaimsele tervisele

Eesti laste nõuandekogu koostöös Lastekaitse Liiduga läbi viidud uuringust, mis hõlmas enam kui 3000 noort, selgus, et gümnaasiumikohtade jaht röövib lastelt nende lapsepõlve. Paljud õpilased on olnud sunnitud loobuma pillitundidest, treeningutest ja sotsiaalsest elust, et keskenduda vaid akadeemilisele sooritusele. See tohutu võistluslikkus tekitab noortes tunde, et iga samm peab olema eksimatu.

«Ma ei tahaks olla põhikoolilõpetaja. See on tõesti väga keeruline olukord,» nentis Madise, viidates, et kuigi osa noori suudab pingega toime tulla, jääb suur hulk õpilasi sellise surve all hätta. Õiguskantsler rõhutas, et Kristina Kallas on haridusministrina õigesti märkinud vajadust laiaulatusliku ühiskondliku debati järele, et kaardistada, kas selline konkurentsipõhine haridussüsteem on riigile jätkusuutlik.

Haridusliku kihistumise oht

Hariduslik kihistumine on probleem, millele õiguskantsleri ametkond on tähelepanu juhtinud juba aastaid. Gümnaasiumid, mis pakuvad üldiselt kvaliteetset haridust, on muutunud eksklusiivseteks sihtkohtadeks, kuhu pääsemine on tihti seotud pigem varasema ettevalmistuse ja koduse toega kui lapse tegelike võimetega. Madise sõnul on see ohtlik tendents, kuna gümnaasiumiuks ei tohiks sulguda vaid ühe ebaõnnestunud eksami tõttu.

Riigil, omavalitsustel ja ministeeriumil lasub vastutus tagada, et noore haridustee ei sõltuks majanduslikust heaolust või elukohast. Iga Eesti laps on ühiskonna jaoks väärtuslik ning praegune süsteem, mis suunab ressursse ja tähelepanu vaid tiheda konkurentsi filtreerimisele, vajab tõsist revideerimist. Eesmärk peab olema pakkuda noortele vabadust ja turvatunnet, mitte pidevat hirmu ebaõnnestumise ees.