Ülle Madise: Eesti koolisüsteem vajab vähem hirmu ja rohkem rõõmu

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutab tarkusepäeva puhul, et õppimine ei tohi muutuda kurnavaks võidujooksuks. Ta kutsub looma lapsele toetavat keskkonda, kus eksimine on loomulik osa arengust ning koolikohustus ei lämmataks vaba aega.

Tarkusepäev toob tuhandeid õpilasi üle Eesti koolipinkidesse, kuid Ülle Madise sõnul vajab haridussüsteem tänavu kriitilist vaadet. Õiguskantsleri hinnangul on hariduskorralduses toimunud muudatused ja eksamitega seotud tehnilised tõrked loonud pingeid, mis ei toeta lapse loomulikku soovi maailma avastada.

«Laps vajab pingutamiseks julgust, mitte halvavat hirmu,» märgib Madise. Tema hinnangul on ohtlik olukord, kus õpilane kardab ühest eksamiebaõnnestumisest tingitud gümnaasiumist väljajäämist või eakaaslastest mahajäämist. Õppimise olemus peaks olema proovimine ja eksimine, mitte pime sooritus surve all.

Madise kritiseerib ka vanemluse muutumist võistlusalaks. Täiskasvanute ülesanne on tagada kooliperele stabiilsus, mitte lisada ootusi, mis nõuavad lastelt pidevat tulemuste näitamist. Kui riik loob uusi süsteeme ja reegleid, peab ta ühtlasi tagama, et need ka reaalselt ja tõrgeteta toimivad.

Lisaks akadeemilisele koormusele tõstatab õiguskantsler küsimuse ajaressursist. Huvitegevus ja sport pole pelgalt ajaviide, vaid vajalikud komponendid koostööoskuste ja vastutustunde arendamiseks. Lapse ajakava ei tohiks olla nii tihe, et valida tuleb koolitööde ja trenni vahel.

Ta toob välja ka logistilise kitsaskoha, viidates hajaasustusega piirkondadele, kus huviharidusse jõudmine on ühistranspordi puuduste tõttu raskendatud. Madise sõnul peavad kohalikud omavalitsused aktiivsemalt otsima lahendusi, mis võimaldavad lastel huviringidest osa saada, sõltumata nende elukohast või vanemate transpordivõimekusest.