Ülle Ernits: Harjumaa kiirabi vajab rahvaarvu kasvuga võrdset arengut

Tallinnas avatud uus kiirabi tugikeskus on küll vajalik investeering, kuid sellest üksi ei piisa elanikkonna kiire kasvu tõttu. Tervisekassa ees seisab ülesanne hinnata enne uusi hankeperioode, kas Harjumaa vajab stabiilse ja kiire abi tagamiseks täiendavaid brigaade.

Tallinnas Lasnamäel tänavu avatud Eesti suurim kiirabi tugikeskus on märgilise tähtsusega taristuprojekt, mis suudab majutada kuni kümmet brigaadi. Ometi peame endale teadvustama üht lihtsat tõde: uus hoone ei sõida ise väljakutsele. Abivajajani jõuab ikkagi brigaad, mitte seinad, ning Harjumaa kiire rahvastiku kasv nõuab, et kiirabivõimekus sammu peaks.

Viimase kümnendi jooksul on pealinna ümbritsev piirkond paisunud kümnete tuhandete elanike võrra. See demograafiline nihe tähendab, et lisaks uutele koolidele, lasteaedadele ja teedele peavad kasvama ka elutähtsad teenused, sealhulgas kiirabi. Tallinna Kiirabi on pidevas töös, teenindades ööpäevaringselt 23 brigaadiga ligikaudu poolt miljonit inimest Tallinnas, Viimsis, Maardus ja mujal. Statistika kohaselt laekub neile keskmiselt iga viie-kuue minuti tagant uus väljakutse.

Andmetepõhine planeerimine on hädavajalik

Kiirabi kättesaadavus on otseses sõltuvuses piirkondlikust koormusest. Kui lähim meeskond on hõivatud, peab appi tulema kaugem brigaad, mis eluohtlike seisundite, nagu insuldi või infarkti puhul, võib tähendada kriitilist viivitust. Inimene, kes abi vajab, ei küsi, millise omavalitsuse piiril ta parasjagu viibib, tema jaoks loeb vaid minuti täpsusega saabuv abi.

Seetõttu ei saa me kiirabivõrku planeerida killustatult. Tervisekassa on kiirabikaartide analüüsimisel õigesti asunud vaatama tervikpilti, hinnates väljakutsete profiili ja tegelikke kohalejõudmise aegu. Sama metoodikat tuleb rakendada ka Harjumaa puhul: kõrvutada rahvastiku kasv, väljakutsete sagedus ja brigaadide koormus.

Otsused kujundavad tulevikku

Praegu on õige hetk need arvutused teha. Tervisekassa valmistab ette avalikku konkurssi uute kiirabiteenuse lepingute sõlmimiseks, kuna kehtivaid on pikendatud 2027. aasta lõpuni. Järgmised lepingud seovad meid vähemalt viieks aastaks, mis tähendab, et praegused otsused määravad meie meditsiinilise valmisoleku pikaks ajaks.

Lasnamäe uus keskus loob suurepärase vundamendi, pakkudes paremaid töötingimusi ja kriisivalmidust. Nüüd on küsimus selles, kas seda potentsiaali tuleks kasutada ka brigaadide arvu suurendamiseks. Avalikud teenused peavad kasvama koos elanikkonnaga; vastasel juhul satume olukorda, kus infrastruktuur on küll modernne, kuid reageerimisvõime hakkab nõudlusele alla jääma.