Üllatav statistika: üürnike osakaal on suurim Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal, mitte Tallinnas

Norstati läbi viidud uuringust selgub, et 15 protsenti Eesti elanikest elab üüripinnal, kusjuures pealinn Tallinn jääb üürituru aktiivsuselt alla mitmele teisele Eesti linnale. Kõige enam on üürnikke Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel.

Värskest uuringust selgub, et üürituru jaotus Eestis on oodatust mitmekesisem. Kui 15 protsenti Eesti elanikest elab praegu üüripinnal, siis Tallinn ei olegi selle näitaja poolest riigi esikohal, nagu võiks eeldada.

Kõige kõrgem on üürnike osakaal Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus tervelt 23 protsenti vastanutest elab üüripinnal. Tallinnas on see näitaja 19 protsenti. Teistes linnades on üürnike osakaal 14 protsenti, samas kui maapiirkondades, alevikes ja väiksemates asulates on üüripinnal elavate inimeste osakaal vaid 6 protsenti.

Üürikodu kui eluetapp

Luminori eluasemelaenude valdkonna juht Helina Kikas selgitas, et üürimine on tihti loomulik ja vajalik etapp iseseisva elu alustamisel. „Üürimine võimaldab säilitada suuremat paindlikkust ajal, kui töökoht, peresuhted või soovitud elukoht ei ole veel pikaks ajaks kindlaks määratud,“ märkis Kikas.

Statistika näitab selget vanuselist jaotust: üüripind on kõige populaarsem 18-29-aastaste noorte seas, kellest ligikaudu iga kolmas ehk 34 protsenti elab üürikodus. Vanuse kasvades vajadus üüripinna järele väheneb märgatavalt: 30-39-aastaste seas on üürnikke 16 protsenti, 40-49-aastaste seas 5 protsenti ning 50-60-aastaste seas 10 protsenti.

Kaks kolmandikku on üürimist kogenud

Uuringu andmed näitavad, et üüripinnal elamise kogemus on märksa laiem, kui praegune statistika peegeldab. Kokku on 64 protsenti ehk ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest mingil eluetapil üüripinnal elanud ja selle eest ise maksnud. Vaid 35 protsenti vastanutest on märkinud, et nad pole kunagi üüripinnal elanud.

Kikas soovitab üürimist ja kodu omamist vaadata teineteist täiendavate etappidena, mitte vastanditena. Tema sõnul on üürikodu teadlik ja sobiv lahendus just nooremas eas. Neile, kes plaanivad tulevikus kinnisvara soetada, soovitab ta aga juba üürimise ajal hakata kõrvale panema raha omafinantseeringuks ning analüüsida põhjalikult pikaajalisi kulusid, mis kaasnevad oma kodu omamisega.

Norstati uuring viidi läbi augustis ning selles osales kokku 3006 inimest Eestis, Lätis ja Leedus. Eestist võttis uuringust osa 1005 inimest.