Üllar Lanno: ravijärjekordade kärpimine ähvardab muuta arstiabi kättesaamatuks

Endine terviseameti juht Üllar Lanno hoiatab, et eriarstiabi rahastuse vähendamine ja süvenevad järjekorrad muudavad tervishoiusüsteemi ebavõrdseks. Tema sõnul vajab Eesti arstiõppe mahtude pikaajalist tõstmist ning tervishoiu rahastuse sidumist reaalse vajadusega.

Endine terviseameti juht Üllar Lanno hoiatab, et tervishoiu rahastuse piiramine ja eriarstiabi kättesaadavuse vähenemine toob kaasa olukorra, kus patsientide ravi hilineb kuni pöördumatu tervisekahjustuseni. Riigi strateegia, mis eelistab eelarvepuudujäägi katmist teenuste kättesaadavuse piiramisega, ei ole jätkusuutlik.

Tervisekassa on kavandamas järgmisel aastal eriarstiabis üle 24 miljoni euro suurust kärbet. See hõlmab radioloogiliste uuringute rahastuse vähendamist ligi kümne miljoni euro võrra ja eriarsti vastuvõtude rahastuse vähendamist kolme miljoni võrra. Eelarve puudujääki soovitakse vähendada tänavuselt 90 miljonilt eurolt 44 miljonile eurole, kuid süsteemi tegelikud kulud kasvavad.

Kaks kiirust tervishoius

Süsteemi koormus on kasvanud, samal ajal kui ravivõimalused ahenevad. Tänavu oli eriarstide kontaktvastuvõtte esimesel poolaastal 6 protsenti vähem kui aasta varem ja 15 protsenti vähem kui 2023. aastal. E-konsultatsioonide osakaal on kasvanud 27 protsenti, kuid need ei asenda alati vajalikku silmast-silma kohtumist.

Lanno sõnul süveneb Eestis kahekiiruseline meditsiinisüsteem. Tervisekassa järjekorras ootavad patsiendid tihti kuid, samal ajal kui erakliinikud pakuvad tasulist vastuvõttu mõnepäevase ooteajaga. See loob ebavõrdse olukorra, kus rahalised võimalused määravad arstiabi kiiruse ja kättesaadavuse.

Tööjõukriis ja lahendused

Arstkonna vananemine on kriitiline. Möödunud aastal lahkus tööturult 115 eriarsti ning 65-aastased ja vanemad arstid moodustavad juba 23 protsenti töötavatest tohtritest. Viimase viie aasta jooksul on residentuuriõpingud pooleli jätnud kolmandik alustanutest.

Lahendusena näeb Lanno Tartu Ülikooli arstiõppe vastuvõtu suurendamist vähemalt 30 protsendi võrra ja selle hoidmist stabiilsena vähemalt kümnendi jooksul. Lisaks on tarvis luua ühtne riiklik infosüsteem, mis vähendaks killustatud kulutusi tarkvarale, ning laiendada videovastuvõttude kasutusvõimalusi, et vähendada nii arstide kui patsientide liigset sõidukoormust.