Ülemaailmne võlakirjade müügilaine kergitab Ühendkuningriigi laenukulusid

Kasvavad pinged USA ja Iraani vahel on vallandanud ülemaailmse võlakirjade müügilaine, mis kergitab inflatsioonihirme ja raskendab Ühendkuningriigi valitsuse eelarveplaneerimist. Brenti toornafta hind on tõusnud 95 dollarini barrelist, sundides investoreid riigivõlakirjadest loobuma.

Ülemaailmne valitsuste võlakirjade müügilaine sai kolmapäeval uut hoogu, avaldades survet Ühendkuningriigi riigirahandusele. Investorite ettevaatlikkus ja hirm inflatsiooni ees on kergitanud 10-aastaste Ühendkuningriigi võlakirjade tootluse ligi 5,3 protsendini, mis on kõrgeim tase alates 2008. aasta keskpaigast.

Pinged Lähis-Idas mõjutavad finantsturge

Turumuutuste keskmes on nädalavahetusel taaspuhkenud relvakonflikt USA ja Iraani vahel. Ameerika Ühendriikide öised õhurünnakud Iraani sihtmärkidele ja Teherani vastulöögid Ameerika huvide pihta on tõstnud nafta hinna umbes 95 dollarini barreli kohta. See on suurendanud ootusi, et keskpangad võivad intressimäärasid veelgi tõsta, et ohjeldada potentsiaalset energiahindadest tingitud inflatsiooni.

Briti rahandusministeeriumis valmistab see areng tõsist peavalu rahandusministrile, kes koostab praegu oma esimest eelarvet. Analüütikute hinnangul on tõusnud võlakirjade tootlused söönud märkimisväärse osa valitsuse fiskaalruumist. Deutsche Banki majandusteadlased prognoosivad, et kevadel kavandatud 26 miljardi naelane manööverdamisruum võib 28. oktoobriks planeeritud eelarve esitamise ajaks kahaneda alla 14 miljardi naela.

Rasked valikud eelarve ees

Rahandusministeerium seisab silmitsi keerulise olukorraga: kas taastada eelarvepuhver maksutõusude või kulukärbetega, arvestades samas survet suurendada kaitsekulutusi. Turuanalüütikud märkisid, et olukord on Ühendkuningriigi jaoks eriti terav, kuna valitsuse majandusreformide plaanid põrkuvad kõrge võlataseme ja kasvavate laenukuludega.

Samal ajal on ebastabiilsus kandunud ka Aasia turgudele. Tokyos langes Nikkei 225 indeks 2,85 protsenti, Hiina CSI 300 kaotas väärtusest 1,4 protsenti ning Lõuna-Korea Kospi kukkus 3,3 protsenti. Investorite kindlust ei ole suutnud taastada ka USA administratsiooni sekkumiskatsed finantsturgudel, sealhulgas jõupingutused jeeni väärtuse toetamiseks ja riigivõlakirjade tagasiostuprogrammid.