Ülemaailmne osoonikiht on teel täieliku taastumise poole

Rahvusvaheline koostöö osoonikihi kaitsmisel kannab vilja, olles vähendanud kahjulike ainete kasutamist ligi 99 protsendi võrra. Kliimaministeerium tõdeb, et Montreali protokoll ja selle täiendused on muutnud jahutustehnoloogiaid keskkonnasõbralikumaks.

Rahvusvaheline koostöö keskkonna heaks kannab vilja, kinnitas Kliimaministeerium tänavuse rahvusvahelise osoonipäeva puhul. Teadusuuringud ja poliitilised otsused on viinud olukorrani, kus atmosfääri kaitsekiht taastub ning osoonikihti kahandavate ainete kontsentratsioon õhus langeb.

Tänavune osoonipäev keskendub teemale «Üheskoos jahedama planeedi nimel», tähistades ühtlasi kümne aasta möödumist Montreali protokolli Kigali muudatuse vastuvõtmisest. Selle sammuga võtsid riigid kohustuse piirata suure kliimamõjuga fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist, mis on aidanud nii osoonikihti säästa kui ka leevendada kliimamuutusi.

«Osoonikihi kaitsmine on üks maailma suurimaid keskkonnaedulugusid. See tõestab, et teadus, poliitilised kokkulepped ja rahvusvaheline koostöö toovad reaalseid tulemusi,» kommenteeris Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.

Jahutusseadmed, olgu need siis toidukülmikud või soojuspumbad, on tänapäeva elukvaliteedi lahutamatu osa. Nende tehnoloogiate toimimine sõltub külmaainetest, mis ajalooliselt sisaldasid freoone. Ehkki freoonid olid oma otstarbel tõhusad, selgus hiljem nende laastav mõju atmosfääri ülakihile.

Vastusena sellele ohule allkirjastasid riigid 1987. aastal Montreali protokolli. Dokument seadis raamid osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguliseks kasutusest kõrvaldamiseks. Tänaseks on ligi 99 protsenti nendest reguleeritud ainetest maailmas kasutuselt kadunud ning nende tootmine ja rahvusvaheline kaubandus on peaaegu täielikult lõpetatud.