Ülemaailmne nõudlus söe järele pöördus ootamatult kasvule

Rahvusvaheline Energiaagentuur IEA korrigeeris oma 2026. aasta prognoosi, ennustades söetarbimise 1,2-protsendilist kasvu varasema kahanemisprognoosi asemel. Pööret põhjustavad Lähis-Ida konfliktist tulenevad gaasitarnekatkestused ja kliimamuutuste tõttu kasvanud energiavajadus.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on muutnud oma 2026. aasta prognoosi: vaatamata varasematele ootustele söetööstuse kahanemise kohta, näitavad viimased andmed nõudluse 1,2-protsendilist kasvu. Veel möödunud talvel eeldas agentuur 1,5-protsendilist langust 2025. aasta rekordtasemelt, kuid geopoliitilised ja keskkondlikud tegurid on turuolukorda muutnud.

Konfliktid ja gaasikriis

Nõudluse kasvu peamine põhjus on energiajulgeoleku kriis. Iraani rünnakud Katari veeldatud maagaasi (LNG) tehasele on pärssinud tarneid Aasia ja Euroopa turgudele, vähendades ligi 17% tootmisvõimsusest. See sundis suuri majandusi nagu Hiina ja India taasavama või suurendama sõltuvust söejaamadest, et tagada stabiilne elektritootmine olukorras, kus gaasitarned on ebakindlad ja hinnad volatiilsed.

Söe rolli on tugevdanud ka Donald Trumpi, kelle administratsioon on asunud aktiivselt toetama traditsiooniliste fossiilkütuste sektorit. USA uus energiapoliitika on pidurdanud taastuvenergia projektide elluviimist, suunates kapitali ja poliitilise toe tagasi nafta-, gaasi- ja söetööstusele.

Kliimamuutuste mõju energianõudlusele

Üheaegselt tarneraskustega on maailma tabanud rekordilised kuumalained. Kõrged temperatuurid on hüppeliselt kasvatanud nõudlust elektrienergia järele, mida kasutatakse konditsioneeride töös hoidmiseks. Samal ajal nõrgendab Vaikse ookeani piirkonnas tugevnev El Niño fenomen hüdroenergia tootmist, kuna veehoidlate tase on kohati langenud kriitiliste piirideni.

Väljavaated 2027. aastaks

Prognoosid tuleviku osas sõltuvad globaalsest majandusolukorrast ja energiaturu stabiilsusest. Hiina, olles maailma suurim söetarbija, jätkab seejuures süsinikurikka kütuse kasutamist keemiatööstuses.