Ülemaailmne majandus püsib Bangkokis peetaval IMF-i kohtumisel ootamatult tugevana

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakohtumisel Bangkokis on fookuses globaalse majanduse ootamatu vastupidavus, kuid analüütikud hoiatavad peatselt saabuvate raskuste eest. Vaatamata praegusele stabiilsusele pärsivad kasvu jätkuvad regionaalsed konfliktid, kasvav protektsionism ja riikide kõrge võlakoormus.

Bangkokis kogunenud rahandusministrid ja keskpankade juhid on saabunud iga-aastasele Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kohtumisele olukorras, kus globaalne majandus on näidanud ootamatut sitkust. Vaatamata kahele suurele regionaalsele sõjale, energiakriisile ja pingestunud kaubandussuhetele, on maailmamajanduse käekäik osutunud märgatavalt paremaks, kui paljud prognoosisid.

Ootamatu vastupidavus

Praegune majanduskasv erineb ajaloolistest mustritest. Varasemalt on naftahindade šokid avaldanud majandusele kohest ja rasket mõju, kuid sel korral on inflatsioonisurve püsinud kontrolli all. Ekspertide hinnangul on selle taga kolm peamist põhjust. Esiteks on tehisintellekti arendamisse suunatud massiivsed investeeringud, mis on eriti USA majandust elavdanud. Teiseks on riigid kasutanud naftavarusid, mis on leevendanud toornafta tarneahela häireid Lähis-Idast. Kolmandaks on Hiina strateegia eksportida soodsaid kaupu surunud alla impordihindasid mujal maailmas.

Konfliktid ja riskid

Soodsatest näitajatest hoolimata on ohumärke kõikjal. Konflikt Lähis-Idas on laienenud Saudi Araabiani, tekitades muret naftavarude vähenemise pärast. Samal ajal on Donald Trump viinud USA välispoliitika kurssi, mis on toonud kaasa pikaajalised sõjalised kohustused. Lisaks ohustab Hiina odav eksport Lääne tööstustöökohti, pannes eriti suure surve alla Saksamaa tootmissektori.

IMF-i juht Kristalina Georgieva ja Inglismaa Panga kuberner Andrew Bailey on hoiatanud vajaduse eest eelarvepoliitikat karmistada. Riikide võlakoormus on kasvanud ja valitsused seisavad silmitsi raskete valikutega: kas vähendada kulutusi või tõsta makse, riskides samal ajal sotsiaalse rahulolematusega.

Institutsionaalne kriis

Bretton Woodsi süsteemist sündinud IMF ja Maailmapank on kaotanud kontakti oma algsete põhimõtetega, nagu täistööhõive ja aktiivne tööstuspoliitika. Programmide puhul, mida fond pakub finantsraskustes riikidele, on tavapärane nõuda järske kärpeid ja maksutõuse, mis sageli pärsivad elatustaseme tõusu. Praegune majanduslik vastupidavus võib osutuda vaid ajutiseks vahepeatuseks enne suuremat tormi, kui riigid ei suuda lahendada võlaprobleeme ja geopoliitilisi pingeid.