Ülemaailmne kütuseturu kriis: pinged Hormuzi väinas ja Venemaa ekspordi lakkamine kergitavad hindu

Globaalsed diislikütuse hinnad on juuni lõpust tõusnud 40%, kuna Venemaa eksport on sõjategevuse tõttu kokku kuivanud. Olukorda teravdavad tarneahelate ümberkorraldused ja laevaliikluse takistused Hormuzi väinas.

Diislikütuse maailmaturuhinnad on alates juuni lõpust kerkinud 40%, kuna nõudlus ületab üha enam pakkumist. Venemaa suutlikkus eksportida valmistoodangut on Ukraina rünnakute tõttu märgatavalt vähenenud, mis on sundinud riiki keskenduma vaid kodumaise vajaduse katmisele.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi selgitas turuolukorda. «Ukraina on edukalt tekitanud Venemaal valmistoodete kriisi ning seetõttu on Venemaa olnud sunnitud keskenduma kodumaise nõudluse katmisele selle asemel, et kütust väljapoole eksportida,» märkis Sassi.

Muutunud tarneahelad

Senised Venemaa toodangu suurtarbijad, nagu Türgi ja Brasiilia, on hakanud kütuse järele pöörduma USA ja India poole. See on tekitanud uue konkurentsilaine Euroopa turgudega, vähendades olemasolevaid varusid. Eriti ilmekalt on see tunda ARA (Amsterdami, Rotterdami ja Antwerpeni) sadamapiirkonnas, kus diislikütuse varud on langenud nelja aasta madalaimale tasemele, vähenedes augusti alguseks 9% võrreldes juuli keskpaigaga.

Pinged Hormuzi väinas

Naftaturu ebakindlust süvendab vaherahu lõppemine USA ja Iraani vahel. Hormuzi väinas on laevaliiklus märgatavalt aeglustunud, kuna riskid on muutunud liiga suureks ka Hiina vedajatele.

«Naftaturu jaoks on oluline signaal, et isegi Hiina tankerid, mis on seni olnud valmis suuremat riski võtma, hakkavad Hormuzi väina kaudu käivast transiidist loobuma,» kirjeldas Sassi olukorda, viidates kolmapäeval tagasi pöördunud Hiina supertankeritele. Analüütikute hinnangul võib olukorra edasine pingestumine septembri lõpuks tõsta toornafta hinna 120-140 USA dollarini barreli kohta.