Üleilmne tehisintellekti sektor ja Lõuna-Korea partnerlused tekitavad küsimusi investeerimismudelite osas

Tehnoloogiahiidude vahel leviv "ringikujuline" investeerimissüsteem, kus ettevõtted rahastavad üksteise projekte ja ostavad vastastikku teenuseid, tõstatab küsimusi sektori pikaajalise stabiilsuse kohta. Samal ajal kui analüütikud hindavad võimaliku mulli riske, jätkub miljarditesse ulatuv tehingute voog.

Nvidia on väidetavalt pidamas läbirääkimisi ligi 250 miljardi dollari ehk 217 miljardi euro suuruse finantsgarantii andmiseks OpenAI andmekeskuste projektile. See tehing on järjekordne märk süvenevast trendist, mida nimetatakse ringikujuliseks rahastamiseks, kus suured tehnoloogiaettevõtted ja tehisintellektiarendajad investeerivad üksteisesse, suunates samal ajal kapitali tagasi oma partnerite toodete ja teenuste ostmiseks.

Skeem toimib lihtsal põhimõttel: üks ettevõte investeerib teise arengusse või annab laenu, misjärel vastuvõtja kasutab saadud vahendeid investeerija toodete või teenuste, näiteks pilveteenuste või riistvara, ostmiseks.

Investeeringute ristkasutus

Sarnaseid mudeleid on näha kogu sektoris. Kui OpenAI 2022. aasta novembris ChatGPT turule tõi, järgnes sellele Microsofti 10 miljardi dollari suurune investeering. Vastutasuks muutus OpenAI Microsofti pilveteenuste võtmekliendiks. Sarnane muster kordub Amazoni ja Google’i emafirma Alphabeti suhetes Anthropicuga, need ettevõtted investeerivad miljardeid Anthropicu arendusse, kes omakorda ostab nende pilveteenuseid ja riistvara.

Jensen Huang juhitav Nvidia on selle dünaamika keskmes, tegutsedes nii tehnoloogiapakkuja kui ka strateegilise investorina. Nvidia on investeerinud sellistesse ettevõtetele nagu OpenAI ja Mistral, kes kõik on Nvidia kiipide kasutajad. Hiljuti sõlmiti ka Lõuna-Korea konglomeraadi SK Groupiga partnerlus. OpenAI on sõlminud suuremahulisi tehinguid, sealhulgas AMD-ga, tehes koostööd riistvarapakkujatega.

Mullihoiatused ja turumajandus

Analüütik Gary Tan Allspring Global Investmentsist märgib, et kuigi süsteem on omavahel tihedalt põimunud, maandavad riske suurte tehnoloogiaettevõtete tugevad bilansid ja rahavood. Ka ING tehnoloogiasektori strateeg Jan Frederik Slijkerman ei näe selles finantsinsenerlust, vaid strateegilist koostööd, mis aitab turule sisenemist kiirendada.

«Need suhted on strateegiliselt mõttekad, sest need aitavad osapooltel turuosa laiendada ja kiirendada kasutuselevõttu,» hindas Slijkerman.

Siiski on turul kartusi, et tehisintellekti väärtpaberite hinnad on muutunud ülepaisutatuks. Kui tehisintellektiga seotud tulud ei kasva prognoositud tempos, võivad rahastatud ettevõtted finantshädasid kogeda, mis omakorda lööks nende suuremaid investoreid. Pikaajalisemaks riskiks peavad analüütikud intressimäärasid, mis võivad muuta pikaajalise tasuvusega tehisintellektiprojektid vähem atraktiivseks.