Üleilmne noorte tööpuuduskriis süveneb: Hiinast Keeniani kasvab rahulolematus

Noorte tööpuudus on tõusuteel, põhjustades sotsiaalseid pingeid ja proteste mitmel pool maailmas. Eksperdid hoiatavad, et aeglane majanduskasv, kõrged värbamiskriteeriumid ja tehisintellekti pealetung raskendavad noorte sisenemist tööturule.

Üle maailma on noorte tööpuudus jõudnud kriitilisse punkti, põhjustades majanduslikku ebastabiilsust ja sotsiaalseid pingeid. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel kasvas noorte tööpuuduse määr aastatel 2023-2025 kaheksas maailma 11 regioonist, sealhulgas Põhja-Ameerikas ja Kagu-Aasias. See suundumus on viimase aasta jooksul vallandanud rahulolematust ja proteste Keenias, Peruus, Nepalis, Indoneesias, Filipiinidel, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Marokos.

Hiinas on olukord olnud eriti terav. Riikliku statistikaameti andmetel oli mai seisuga riigi 16-24-aastaste linnaelanike seas töötuse määr 15,6 protsenti. Ehkki see tähistab 11 kuu madalaimat taset, on näitaja endiselt kolm korda kõrgem kui üldine töötuse määr Hiinas, mis püsib viie protsendi juures. Probleemiks on süvenev lõhe ülikoolide lõpetajate arvu ja tegelike töökohtade loomise vahel, mis tekitab noortes ärevust ja soodustab alahõivatust.

Tööturu tõkked ja tehisintellekt

Genfis asuv ILO ekspert Sara Elder märgib, et praegune majanduskasv ei ole piisavalt dünaamiline, et pakkuda piisavalt kohti noortele tööotsijatele. Tema sõnul on olukorda halvendanud tööandjate tendents tõsta värbamiskriteeriume, mistõttu on vähese töökogemusega noortel raske esimesi samme tööturul astuda. Selliste algtaseme töökohtade puudumine võib pikas perspektiivis kaasa tuua tarbimise vähenemise ja edasilükatud pere loomise.

Londoni ülikooli rakendusökonoomika dotsent Golo Henseke juhib tähelepanu tehnoloogilistele teguritele. Tema uurimistöö kohaselt on Suurbritannias vähenenud uutele lõpetajatele mõeldud töökohtade arv kiiremini kui muudes sektorites, kusjuures paljud neist ametikohtadest on otseselt tehisintellektiga seotud ohtudega silmitsi. Firmades, kus tehisintellekti tehnoloogiaid on kiiremini juurutatud, on 15-24-aastaste tööhõive kasvanud märgatavalt aeglasemalt kui vanemate vanusegruppide oma.

Kuigi olukord on keeruline, nendib Henseke, et Euroopas ei ole praegu tegemist laiema noorte tööpuuduskriisiga ning paljudes Lõuna-Euroopa riikides on seis isegi paranenud. Samas on Saksamaal läbi viidud EY konsultatsioonifirma küsitlus näidanud, et tudengite optimism tuleviku suhtes on kahe aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt langenud, asetades nüüd palga asemel esikohale töökindluse. Henseke rõhutab, et noorte oskused pole vähenenud, vaid peamine vajadus on stabiilne majanduskasv, mis tooks kaasa uute ametikohtade loomise.