Üleilmne kliimakriis ja poliitiline passiivsus: «tõe suvi» paneb proovile valitsused

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas möödunud kuumalaineid «tõe suvena», mille käigus hukkus Euroopas ligi 35 000 inimest. Hoolimata teaduslikest hoiatustest ja avalikkuse nõudmistest, on paljude suurriikide juhtide vastus kliimakaosele jäänud ebakindlaks või suisa eitavaks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen määratles möödunud kuud «tõe suvena», viidates sellele, et kliimakaos ei ole enam tulevikustsenaarium, vaid käesolev reaalsus. Euroopas on rekordilised kuumalained nõudnud hinnanguliselt 35 000 inimelu ning tekitanud 180 miljardit eurot majanduslikku kahju, ulatudes purunenud infrastruktuuri ja ikaldunud saakideni. Von der Leyeni sõnul oli tegemist küll ajaloo kuumimate kuudega, kuid tõenäoliselt jäävad need lähituleviku kõige jahedamateks.

Poliitiline vastukaja on jäänud leigeks

Kuigi Euroopa soojeneb maailma keskmisest kaks korda kiiremini, ei ole ükski maailmanurk ekstreemsetest ilmastikuoludest pääsenud. USAs on põud haaranud ligi 60% riigi territooriumist, samas kui Aasias on üleujutused ja taifuunid sundinud sadu tuhandeid inimesi oma kodudest lahkuma. Reaktsioonid nendele sündmustele on riigiti olnud vastuolulised. Kui Holland, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on teatanud uutest sammudest fossiilkütustest loobumiseks, siis Saksamaa ehitab uusi gaasielektrijaamu ning Ühendkuningriigi valitsus kaalub uute nafta- ja gaasimaardlate avamist.

Suurriikide vahelisel tasandil püsivad aga suured pinged. COP31 kliimakonverentsi korraldajad Türgi ja Austraalia on ise sattunud kriitika alla, kuna Austraalia kiitis heaks söekaevanduse laiendamise ning Türgi on keeldunud söe kasutamise lõpetamise kuupäeva määramisest. Ühendriikides on Donald Trump asunud tühistama keskkonnakaitseagentuuri reegleid, mis piiravad elektrijaamade emissioone, eelistades kliimamuutustele reageerimise asemel fossiilkütuste toetamist.

Lõhe poliitikute ja valijate vahel

Kliimakaitsjad, nagu Greenpeace'i EL-i programmi direktor Magda Stoczkiewicz, leiavad, et Euroopa Komisjoni tegevus on olnud liiga tagasihoidlik. Kriitika fookuses on plaanid vähendada rohelist rahastust ja jätkuv toetus fossiilkütustele. Ekspertide sõnul on parempopulistlikud jõud muutnud kliima eitamise oma kultuurisõja keskseks osaks, maalides emissioonide vähendamise katsed majandust kahjustavana.

Siiski viitavad andmed, et poliitiline passiivsus ei tulene rahva nõudluse puudumisest. John Marshall, USA Potential Energy Coalitioni juht, rõhutab, et suurriikide poliitikud on kaotanud kontakti oma valijatega. «Inimesed tahavad rohkem puhast energiat ja vähem fossiilkütuste saastet, mis planeeti üle kuumutab,» kinnitab Marshall. Uuringud näitavad, et näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis peab enamik elanikkonnast kuumalaineid otseselt kliimamuutuste tagajärjeks ning ootab valitsustelt resoluutsemaid samme.