Üle-eestiline uuring kaardistab laste heaolu ja õiguste olukorda Eestis

Oktoobris algab Eestis ulatuslik uuring, mille eesmärk on kaardistada laste ja vanemate käekäik, võttes fookusesse nii digikeskkonna, vaimse tervise kui ka erivajadustega laste vajadused. Uuringu tulemused avaldatakse 2027. aasta kevadel.

Eestis algab oktoobris ulatuslik lapse õiguste ja vanemluse uuring, mille eesmärk on kaardistada perede praegune olukord, hoiakud ja vajadused. Uuringu tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil kujundada tulevasi toetavaid teenuseid ja poliitikaid, mis vastaksid paremini nii laste kui ka lapsevanemate tegelikele ootustele.

Tegemist on kolmanda korraga, mil taolist analüüsi läbi viiakse, võimaldades andmeid võrrelda varasemate, 2012. ja 2018. aasta küsitluste tulemustega. Tänavune fookus on märgatavalt laiem: lisaks üldisele heaolule uuritakse põhjalikult kriiside ja sotsiaalmeedia mõju laste vaimsele tervisele. Samuti analüüsitakse esmakordselt eraldi erivajadustega laste ja nende perede kogemusi, et nende vajadusi ühiskonnas paremini esindada.

Andmete kogumisega tegelevad Civitta AS ja Norstat, kes küsitlevad oktoobrist novembrini kokku ligi 2100 inimest. Valimisse on kaasatud ligikaudu 1000 täiskasvanut ning 1100 õpilast 4.-11. klassidest. Laste uuring toimub umbes 50 koolis üle riigi. Nooremate kui 9. klassi õpilaste puhul on küsitluses osalemiseks vajalik vanema nõusolek, kuid ka siis jääb lõplik otsus lapse enda teha.

„Lapse õiguste ja vanemluse uuring on üks väärtuslikumaid infoallikaid selle kohta, kui hästi Eesti lapsed ja nende vanemad end tunnevad ning millised on nende kogemused, teadmised ja hoiakud, mis perede igapäevaelu mõjutavad,” kommenteeris Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Maarja Kärson. Ta lisas, et väheneva sündimuse taustal on oluline mõista, millised on peamised takistused ja toetuspunktid laste kasvatamisel.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2027. aasta mais.