Ukrainas tõrjuvad piirivalvurid P1SUN-droonidega Venemaa uusi ründeseadmeid

Ukraina piirivalvurid kasutavad rinde lähedal P1SUN-tüüpi pealtkuulamisdroone, et tõrjuda Venemaa taktikat muutvaid ründeseadmeid. Venemaa väed kasutavad nüüd rünnakute ettevalmistamiseks madalalt lendavaid ja reaktiivmootoriga droone.

Ukrainas, ligikaudu 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, seisavad piirivalvurid silmitsi droonisõja uute väljakutsetega. Piirivalveüksuse võitleja, keda tuntakse kutsungiga «Sedoi», märgib, et varasemad ohutuseeskirjad on muutunud. Öine liikumine, mis oli varem turvalisem, on nüüd vähem ennustatav, kuna Venemaa droonid on muutunud täiustatumaks.

«Sedoi» sõnul sunnib selline olukord sõdureid pidevalt kohanema. Kui varem võis drooni märgates end peita, siis nüüd nõuab olukord kiiremat reageerimist, kuna vastase tehnoloogia on muutunud täpsemaks ja raskemini tuvastatavaks.

Uued väljakutsed õhukaitses

Kevadel kasutusele võetud Ukraina pealtkuulamisdroonid P1SUN on mõeldud just selliste ohtude tõrjumiseks. Seadme kiirus ulatub 450 kilomeetrini tunnis. Piirivalvurid «Kabel» ja «Tsarik» selgitavad, et kuigi nad suudavad sihtmärke alla lasta, on Venemaa muutnud oma rünnakutaktikat. Varem tuhande meetri kõrgusel lennanud droonid liiguvad nüüd kõigest 60 meetri kõrgusel, mis muudab nende radari abil tuvastamise keeruliseks.

Lisaks tavapärastele Shahed-tüüpi droonidele kasutab Venemaa nüüd ka reaktiivmootoriga Geran-droone. «Kabeli» sõnul on sagedased ka juhud, kus ründaja kasutab odavamaid ja aeglasemaid droone rünnakumarsruutide läbitestimiseks. Kui marsruut on puhastatud, saadetakse teele reaktiivdroonid, et suurendada löögi õnnestumise tõenäosust.

Taktikaline kassi-hiire mäng

Droonide juhtimine nõuab operaatoritelt erakordset täpsust. «Kabel» rõhutab, et juhtimispuldi kasutamine nõuab peent motoorikat, mis on sõltumatu operaatori vanusest, see on oskus, mida paljudel, sealhulgas noortel sõduritel, on raske omandada. Ühe päeva jooksul on üksuse liikmed suutnud neutraliseerida kuni 15 sihtmärki, keskendudes peamiselt suurte linnade ja tagalaüksuste kaitsmisele.

Vaatamata droonitõrjevõrkude paigaldamisele sõidukitele, tunnistavad võitlejad, et kaitse on tihti pigem psühholoogiline kui füüsiline. Rindeäärsetel teedel võib kohata ka maapealseid droone, mis on muutumas sama tavaliseks vaatepildiks kui kaitsevõrkudega varustatud autod.