Ukrainas süveneb õhukaitsekriis: Patriot-rakettide nappus sunnib otsima alternatiive

Venemaa intensiivistunud rünnakud on paljastanud Ukraina õhutõrje kriitilised nõrkused, kuna strateegiliselt oluliste Patriot-rakettide varud on kahanemas. Kiiev otsib väljapääsu nii tihedamast koostööst lääne liitlastega kui ka kodumaise raketitootmise ja Euroopa-Ukraina ühisprogrammi Freya kaudu.

Ukraina on sattunud äärmiselt keerulisse olukorda, kus Venemaa hoogustuv ballistiliste rakettide taktika põrkub lääneriikide poolt tarnitud õhutõrjesüsteemide, eelkõige Patriot-rakettide nappusega. Kuigi Ukraina on suutnud luua toimiva kaitsevõrgu droonide vastu, on riigi relvajõud jõudnud oma võimekuse piirile Iskander-M tüüpi ballistiliste rakettide tõrjumisel.

Venemaa rünnakute uus intensiivsus

Augusti algus tõi ilmsiks õhukaitse lünklikkuse, kui 1. augustil toimunud ulatusliku Venemaa rünnaku käigus suutis Ukraina kinni püüda vaid ühe 27-st välja tulistatud ballistilisest raketist. President Volodõmõr Zelenskõi on kinnitanud, et see ebaedu tulenes otseselt Patriot-tüüpi pealtkuulutajate puudumisest kaheksas Ukrainas paiknevas patareis. Kolm päeva hiljem järgnes uus rünnak 24 ballistilise ja nelja Zircon-tüüpi hüperhelikiirusega raketiga, millest ühtegi ei õnnestunud hävitada.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel tulistas Venemaa ainuüksi juulikuus 195 erinevat tüüpi ballistilist raketti, millest vaid 29 õnnestus alla lasta. Sõjaväeluure hinnangul on Moskval võimekus rünnata kuni 100 ballistilise raketiga kuus ilma oma varusid ammendamata, samas kui Venemaa Iskander-M rakettide igakuine tootmismaht ulatub 60-65 ühikuni.

Diplomaatilised ja tootmispingutused

Patriot-rakettide nappuse leevendamiseks on Ukraina pööranud pilgu kodumaise tootmise poole. Pärast juulis Ankaras toimunud NATO tippkohtumist teatas Kiiev, et USA on andmas litsentsi Patriot-rakettide tootmiseks Ukrainas. Siiski tekitas USA president Donald Trump hiljem segadust, märkides, et tehnoloogiasiirdega tuleb olla ettevaatlik ning ametlikku heakskiitu veel väljastatud ei ole. Läbirääkimised jätkuvad, kaaludes võimalust, kus raketikomponente toodetakse Ukrainas, kuid lõplik koostamine toimub Saksamaal.

Lahkuv Ukraina suursaadik Washingtonis Olha Stefanišõna on hinnanud, et Patriot-rakettide tootmise käivitamine Ukrainas on aeganõudev protsess, mis võib kesta ühest aastast kuni viie aastani. Probleemiks on eelkõige keerukad komponendid, nagu juhtpead ja elektroonika, mida on raske kiiresti asendada.

Projekt Freya: lootus tulevikuks

Kiiev on käivitanud ambitsioonika Euroopa-Ukraina raketikaitseprogrammi nimega Freya, mille eesmärk on välja töötada oma pealtkuulutaja. Projekti juhtiva Ukraina ettevõtte Fire Point tehnikadirektor Iryna Terekh selgitas, et programmi aluseks on nõukogudeaegsete S-300 ja S-400 süsteemide arhitektuur, kuid tänane rakett erineb neist märgatavalt.

Projektis osaleb praeguseks üle tosina Euroopa relvatootja. Nende eesmärk on luua FP7.X nime kandev pealtkuulutaja, mille maksumus jääks alla miljoni euro. See oleks märkimisväärselt odavam kui praegused Patriot PAC-3 raketid, mille ühe ühiku hind on ligikaudu viis miljonit dollarit. Siiski ei ole see lahendus kiire: Ukraina eesmärk on saada prototüüp valmis 2027. aasta esimesel poolel.