Ukrainas seisavad välisvõitlejad silmitsi elamislubade ja bürokraatiaga

Umbes 16 000 välismaalast teenib Ukraina relvajõududes, kuid 10. novembri tähtaeg elamislubade vormistamiseks on tekitanud paljudes ebakindlust ja seaduslikke riske. Kaitseministeerium töötab praegu seadusemuudatuste kallal, et lihtsustada vabatahtlike staatuse legaliseerimist ja vähendada halduskoormust.

Kiievis ja rindel teenivad välisvõitlejad on sattunud halduslikku ummikusse, mis võib pärast 10. novembrit jätta paljud neist Ukraina seaduste silmis ebaseaduslikku olukorda. Kuigi Ukraina parlament võttis mullu vastu seaduse, mis kohustab välismaalasi esitama elamisloa taotlused, on paljudel võitlejatel paberimajanduse korrastamine osutunud võimatuks aktiivse teenistuse tõttu.

Uus-Meremaa kodanik Jordan O’Brien, kes on osalenud Hersoni vabastamisel ja Kurski operatsioonil, on üks paljudest, kes viitab süsteemsele probleemile. Tema sõnul kohtlevad ametnikud vabatahtlikke sageli kui ebaseaduslikke sisserändajaid, hoolimata nende panusest kaitsetegevusse. O’Brien märgib, et vigased lepingud ja suhtlusbarjäärid on viinud olukorrani, kus ta on pidanud maksma trahve vigase dokumentatsiooni eest, mida ta ise parandada ei saanud.

Bürokraatlikud tõkked rindel

Augusti seisuga teenib Ukraina relvajõududes ligikaudu 16 000 välismaalast 72 riigist, andes kriitilist abi 900 000-liikmelisele armeele. Kaitseministeeriumi aseminister Liubov Halan tunnistas sotsiaalmeedias, et kui praegune kord ei muutu, jääb märkimisväärne hulk kaitsjaid pärast 10. novembrit riigis viibimise õigusliku aluseta.

Ukraina sõjaväe ombudsmani büroo on käesoleval aastal lahendanud üle 300 kaebuse, mis puudutavad peamiselt võitlejate staatuse kinnitamist ja lepingute ennetähtaegset lõpetamist. Probleemide üheks põhjuseks on üleminek paberipõhistelt dokumentidelt digitaalsetele sõjaväe-ID-dele, mis on jätnud paljud vabatahtlikud ilma nõuetekohase tõestuseta oma teenistusaja kohta.

Süsteemne vajadus reformide järele

Liudmyla Kalenchuk sõjaväe ombudsmani büroo sõjaväelaste õiguste osakonnast kinnitas, et riik väärtustab välisvõitlejate panust, kuid möönis haavatavate sihtgruppide olemasolu. Nende hulka kuuluvad näiteks võitlejad, kes on teenistuse käigus kaotanud passid, sealhulgas Venemaa, Valgevene ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikud.

Kaitseministeerium on loonud töörühma teenistustingimuste parandamiseks, sealhulgas on parlamendis arutelul seadusemuudatused, mis pikendaksid legaliseerimise tähtaegu, et säilitada välisvõitlejate motivatsioon jätkata teenistust Ukrainas.