Ukrainas ja Euroopas naasevad maamiinid: riigid hülgavad Ottawa konventsiooni

Aastakümneid kehtinud rahvusvaheline maamiinide keelustamise lepe on murenemas, kuna Vene agressioon ja konfliktid on sundinud riike strateegiat muutma. Ukraina ning viis NATO idatiiva riiki on teatanud Ottawa konventsioonist lahkumisest, soovides tugevdada piirikaitset ja reageerida sõjalistele ohtudele.

2025. aasta alguse andmetel on hukkunud või saanud vigastada üle 5000 inimese, kellest suurem osa on tsiviilisikud. Lõuna-Sudaanis moodustasid lapsed mullu 90 protsenti miiniohvritest. Kuigi jalaväemiinid disainiti algselt vastase kurnamiseks, vigastatud sõdur nõuab vaenlase ressursse rohkem kui hukkunu, on need 1997. aastal sõlmitud ja 1999. aastal jõustunud Ottawa konventsiooniga keelustatud relvad endiselt surmavaks ohuks tsiviilelanikkonnale.

Konventsiooni murenemine

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on viis Euroopa NATO liikmesriiki, kes piirnevad Venemaaga, teatanud Ottawa konventsioonist lahkumisest. Nende hulka kuuluvad Poola, Soome, Läti, Leedu ja Eesti. Ka Ukraina on leppest lahkunud, kuigi juriidiliselt jõustub see alles pärast sõjategevuse lõppu. Donald Tusk on Poola peaministrina korduvalt rõhutanud, et riik peab suutma vajadusel idapiiri kiiresti mineerida. Sarnaseid samme on astunud Leedu, kes on teatanud miinide tootmise ja ostmise taastamisest.

Ukraina parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni sekretär Roman Kostenko selgitas sammu vajalikkust ebavõrdsete tingimustega rindejoonel. «Me ei saa jääda seotuks tingimustes, kus vaenlasel pole mingeid piiranguid,» märkis Kostenko viidates Venemaa tegevusele, kes pole kunagi leppega ühinenud ja on kasutanud miine Ukraina territooriumil.

Miinioht Ukrainas

ÜRO miinitõrje teenistuse (UNMAS) andmetel on 2025. aasta keskpaigaks ligikaudu 25 protsenti Ukraina territooriumist saastatud maamiinide ja lõhkemata lahingumoonaga. See oht ulatub nii Ukraina kontrolli all olevatele aladele kui ka Venemaa okupeeritud territooriumidele idas ja kagus. Alates 2022. aasta veebruarist on miinide ja sõjategevuse jäänuste tõttu hukkunud või viga saanud üle 1150 tsiviilisiku. Demineerimise täielikuks läbiviimiseks vajalik kulu on hinnanguliselt ligi 30 miljardit eurot kümne aasta jooksul.

Tehnoloogia ja kontrolli kadumine

Frankfurdis asuva Leibnizi Rahu-uuringute Instituudi (PRIF) ekspert Simone Wisotzki hinnangul muudab olukorra keerulisemaks kaasaegsete miinide tehnoloogia. Sensoritega varustatud ja nutikad miinid on oluliselt raskemini tuvastatavad ja kahjutuks tehtavad kui vanemat tüüpi lõhkekehad. Wisotzki sõnul on see murettekitav, kuna miinid paigaldatakse sageli aladele, mida kasutavad ka tsiviilisikud, ning need jäävad sinna aastakümneteks.

Maailmas on viimastel aastatel aegunud või lõpetatud mitmed suured relvastuskontrolli lepingud, sealhulgas keskmaa-tuumajõudude leping, New Starti tuumarelva vähendamise leping ning avatud taeva lepe. 2023. aastal lõpetas Venemaa osalemise ka Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingus (CFE).