Ukraina: Venemaale deporteeritud lapsed takistavad rahu

Alates 2022. aastast on Venemaa jõuga deporteerinud ja ümber asustanud ligikaudu 20 000 Ukraina last okupeeritud aladelt, kuigi tegelikud arvud on oluliselt suuremad. Koju on pääsenud vaid üle 2100 lapse, mistõttu tekib küsimus: kuidas on võimalik saavutada rahu, kui nii palju lapsi on veel misspetsus?

Alates Venemaa täieulatuslike sõjaliste operatsioonide algusest 2022. aasta veebruaris on Ukraina ajutiselt okupeeritud aladelt dokumenteeritud ligikaudu 20 000 lapse jõuline deporteerimine Venemaale. Ukraina ametlike andmete kohaselt on tegelikud arvud aga oluliselt suuremad, kui kinnitavad erinevad rahvusvahelised jälgimisorganisatsioonid.

Tegelike deportatsioonide mastaap jääb teadaolevast oluliselt suuremaks, kuna paljud juhtumid pole veel dokumenteeritud ega registreeritud. Laste äraviimise operatsioonid toimusid koordineeritult erinevatest okupeeritud piirkondadest, kuhu kuulusid Donbass, Krimmea ja Zaporizhzhia oblast. Venemaa väitel puutus see kokku laste humanitaarsetesse tingimustesse paigutamisse, kuid Ukraina ja rahvusvahelised organisatsioonid on neid tegevusi kvalifitseerinud sõja kuritegudeks.

Erakleel tagasipöördumise osas on olukord häiriv: kodukohta on suutnud jõuda vaid pisut üle 2100 lapse neist kümnetest tuhandetest. Ülejäänud lapsed jäävad Venemaale, mis tekitab humanitaarset kriisi ja keerulisuse võimaliku rahulepingu läbirääkimistes. Laste taasühendamine peredega on muutunud üheks suurimaks Ukraina rahvusvahelisteks nõudmisteks.

Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas ÜRO ja Rahvusvaheline Punane Rist, on nõudnud kõigi deporteeritud laste kohese tagastamise ja neil lastel tekitatud trauma käsitlemist. Ukraina poliitikud on selgelt öelnud, et iga tulevastes rahuläbirääkimistes peab laste saatuse lahendamine olema prioriteetseks küsimuseks, kuna see puudutab tuhandetel lapsel ja nende peredel.