Ukraina vangistuses viibib Venemaa poolel sõdinud kodanikke 55 riigist

Ukraina projekti «Hoću žit» andmetel moodustavad välisriikide kodanikud ligikaudu 10% kõigist Ukraina kätte langenud Vene vägede sõjavangidest. Vangistuses viibijad pärinevad kokku 55 riigist, kusjuures viimase üheksa kuu jooksul on välismaalaste arv rindel märgatavalt kasvanud.

Ukraina projekt «Hoću žit», mis tegeleb Vene sõjaväelaste vabatahtliku alistumisega, on avaldanud andmed, mille kohaselt on kümnendik praegu Ukraina käes olevatest Vene poolel sõdinud vangidest kolmandate riikide kodanikud. Septembri 2026 seisuga on tuvastatud, et Ukraina vangistuses viibivad isikud on pärit kokku 55 erinevast riigist.

Projekti andmetel on nende käsutuses nimed ligi 29 000 välismaalasest, kes on alates 2022. aastast sõlminud lepingu Venemaa relvajõududega. Statistika näitab hüppelist kasvu: juba 2026. aasta esimese üheksa kuuga on vangi langenud rohkem välisvõitlejaid kui kogu 2025. aasta jooksul kokku. Vangide geograafiline taust on mitmekesine, hõlmates muuhulgas Argentinat, Panamat, Paraguayd, Peruud, Hondurast, Vietnami ja Mongooliat.

Värbamise geograafiline nihe

«Hoću žit» märgib, et Venemaa on olnud sunnitud muutma oma värbamisstrateegiat. Tulenevalt rahvusvahelisest diplomaatilisest survest ja riikide vastuseisust on Moskva peatanud värbamistegevuse 39 riigis, sealhulgas Hiinas, Indias, Egiptuses, Keenias, Pakistanis ja Ghanas. Sellest hoolimata pole värbamine vaibunud, vaid kandunud üle teistesse piirkondadesse.

Projekti esindajate sõnul on Venemaa suunanud oma fookuse Lõuna-Ameerikale, Kesk-Aasiale ja Aafrika riikidele. Värbamisprotsessides kasutatakse sageli petuskeeme, kus välismaalastele lubatakse tööd tsiviilsektoris, kuid tegelikkuses saadetakse nad lahingutsooni. Lisaks panustab Venemaa propagandategevusele, sealhulgas läbi spetsiaalselt loodud struktuuride nagu «Aafrika initsiatiiv».

Eelnevalt on Venemaa riigiduuma vastu võtnud mitmeid seadusandlikke muudatusi, mis puudutavad sõjategevuses osalenud välismaalasi. Veebruaris 2026 kehtestati keeld anda teistele riikidele välja välismaalasi, kes on osalenud sõjas Venemaa poolel, ning juunis 2026 karmistati veelgi reegleid, keelates selliste isikute deporteerimise ning tõstes elamisloa ja kodakondsuse taotlemise tasusid.