Ukraina välisminister nõuab Brüsselis Vene varade kasutamist sõja rahastamiseks

Ukraina välisminister Andrii Sybiha tegi üleskutse Euroopa Liidule kasutada külmutatud Vene keskpanga reserve Ukraina kaitse rahastamiseks. Tema hinnangul aitaks selline samm vähendada Euroopa valijate skeptilisust seoses Ukraina abistamisega enne 2027. aasta valimisi.

Ukraina välisminister Andrii Sybiha esitas Euroopa Liidu juhtkonnale ettepaneku kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks. Tema hinnangul aitaks selline meede vähendada Euroopa valijate skeptilisust seoses Ukrainale suunatava abiga, seda eriti olukorras, kus lähenevad mitmed olulised valimised Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Itaalias 2027. aastal.

Sybiha rõhutas, et praegune olukord, kus Euroopa riigid finantseerivad Ukraina kaitset, on muutnud nad vastuvõtlikuks äärmusliikumiste retoorikale, mis on Ukraina abistamise vastu. Tema sõnul peab just Venemaa, mitte Euroopa maksumaksja, kandma vastutust sõjaga tekitatud kahjude eest.

Valijate hirmude leevendamine

Ukraina välisministri hinnangul on varade kasutuselevõtt poliitiliselt vajalik, et tagada jätkuv toetus konfliktitsoonis asuvale riigile. Mitmes Euroopa riigis on esile kerkinud poliitilised jõud, kes lubavad Ukraina finantsabi lõpetada. Näiteks on Prantsusmaa presidendivalimiste favoriit Marine Le Pen teinud avaliku lubaduse toetused peatada, samas kui Itaalias seisab valitsuskoalitsioonile väljakutse esitanud Roberto Vannacci vastu edasisele sõjalisele abile.

Sybiha väitel on Euroopa ülesanne kaitsta õigusriigi põhimõtteid ja rahvusvahelist korda. Ta lisas, et kui Venemaa varad jäävad kasutamata, muutub Euroopa seisukoht ja hoob tulevastel rahuläbirääkimistel nõrgemaks.

Belgia vastuseisu ületamine

G7 riigid külmutasid 2022. aastal ligikaudu 300 miljardit eurot Venemaa keskpanga reserve. Sellest umbes 210 miljardit eurot asub Euroopa Liidus, kus lõviosa varadest on hoiul Belgia finantsdepositooriumis Euroclear. Belgia on seni blokeerinud katsed kasutada neid varasid Ukraina laenude tagatisena, viidates õiguslikele ja finantsilistele riskidele ning kartusele Venemaa võimaliku vastureaktsiooni ees.

Ukraina on aga pakkunud lahendust, kus varad paigutataks kollektiivse Euroopa Liidu kontrolli alla. Sybiha hinnangul tähendaks see vastutuse ja riskide jagamist kõigi liikmesriikide vahel, vähendades Belgia ühekordset koormust. Lisaks lükkas minister tagasi kartused, et varade kasutamine võiks kahjustada euro usaldusväärsust või kutsuda esile Venemaa rünnakuid Euroopa ettevõtete vastu, märkides, et Moskva on juba konfiskeerinud paljude Euroopa firmade varad oma territooriumil.

Ukraina prognooside kohaselt kavatseb Venemaa 2027. aastal kulutada sõjalistele operatsioonidele rekordilised 180 miljardit eurot, mis on üle 40 protsendi enam kui 2026. aastal. Sybiha kutsus ELi liidreid üles tegutsema juba tänavusel sügisel, hoiatades, et viivitused pikendavad sõda ja suurendavad Ukraina kaitsmise lõppkulu.