Ukraina taastas rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele Rjazanis ja Saratovis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Kiiev on lõpetanud Venemaa energiataristu säästmise, kuna USA presidendi Donald Trumpi nõutud mitteametlik relvarahu ei ole andnud tulemusi. Otsus järgnes rünnakutele Rjazani ja Saratovi naftatöötlemisettevõtete vastu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina relvajõud on jätkanud rünnakuid Venemaa energiataristu vastu. See samm tähistab Kiievi jaoks loobumist vaoshoitusest, mida hoiti lootuses, et USA president Donald Trumpi nõutud nn energiarahu aitab konfliktis olukorda stabiliseerida.

Rünnakud Rjazanis ja Saratovis

Ukraina otsus järgnes teadetele uutest plahvatustest ja tulekahjudest Venemaa naftatöötlemistehastes. Täpsemalt rünnati Rjazani ja Saratovi objekte. Need rünnakud on olnud osa Ukraina strateegiast nõrgestada Venemaa majanduslikku suutlikkust sõda jätkata, kuid viimased nädalad oli Kiiev rünnakutest hoidunud, et anda USA presidendi ettepanekutele võimalus.

Venemaa presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskovi sõnul on Ukraina taoline käitumine vastuolus USA pingutustega saavutada rahu, ehkki Venemaa enda rünnakud Ukraina tsiviiltaristu vastu ei ole vaibunud. Kolmapäeval jäid ilma elektrita 600 000 Ukraina kodanikku, kui Venemaa korraldas järjekordse löögi energiasektorile.

Luureinfo ja Starlinki küsimus

Zelenskõi väljendas intervjuus Financial Timesile teravat rahulolematust USA tegevusega. President märkis, et Ukraina on olnud sunnitud toime tulema ilma USA luureandmeteta, mis on muutnud riigi haavatavaks Venemaa drooni- ja raketirünnakute suhtes. Zelenskõi hinnangul ei ole tegemist tehniliste viperustega, vaid poliitiliste otsustega. Ta tõi eraldi esile probleemid SpaceX-i Starlinki satelliitsüsteemi kättesaadavusega, kirjeldades seda tahte, mitte tehnilise tõrkena.

Ukraina president rõhutas siiski, et on valmis rünnakud uuesti peatama, kui USA nõustub tarnima Patriot-õhutõrjesüsteeme. Need on hädavajalikud Ukraina kaitsmiseks pidevate ballistiliste rünnakute eest, mis on kestnud alates 2022. aasta veebruarist.

Pinged rahvusvahelisel areenil

Olukorda raskendab USA hiljutine otsus tühistada Venemaa naftat puudutavad sanktsioonid. Trump on lubanud osta miljoneid barreleid Venemaa diislikütust, mis on pälvinud teravat kriitikat Euroopa liidritelt. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on nimetanud USA plaani osta Venemaa kütust riskantseks, märkides, et see annab Vladimir Putinile majandusliku elupäästja ning võimaldab tal jätkata invasiooni Ukrainasse.