Ukraina süüdistab Venemaad energiarahu rikkumises pärast Harkivi elektrijaama ründamist

Ukraina väidab, et Venemaa eiras USA presidendi Donald Trumpi vahendatud energiarahu, rünnates vahetult pärast selle väljakuulutamist Harkivi elektrijaama. Samal ajal avaldavad USA võimud Kiievile survet, nõudes Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise lõpetamist.

Ukraina välisminister Andrii Sybiha teatas, et Venemaa rikkus energiarahu vaid mõni tund pärast seda, kui USA president Donald Trump selle väljakuulutamist toetas. Ukraina väitel tabas Venemaa rakett või droon rünnaku käigus Harkivi soojuselektrijaama (T-5), muutes värskelt kokkulepitud rahumeelsed kavatsused olematuks.

President Volodymyr Zelenskyy on kinnitanud, et Kiiev on valmis energeetikataristut säästma, kui Moskva nõustub vastastikuse rünnakute lõpetamisega. Ukraina poole sõnul on nende jaoks aga olukord ebavõrdne, kuna riigil on vaid üks naftatöötlemistehas, mis on juba korduvalt rünnakute tõttu rivist väljas, samal ajal kui Venemaal on laiaulatuslik taristu.

Ameerika Ühendriikide survepoliitika

Washington on asunud Ukrainat jõuliselt survestama, ähvardades peatada relvatarnete mehhanismid, kui Kiiev ei lõpeta rünnakuid Venemaa sügavuses asuvatele naftatöötlemistehastele. Välisajakirjanduse andmetel on USA administratsioon andnud märku ka võimalikust luureandmete jagamise peatamisest.

Ukraina on sunnitud sellele survele vaatamata arvestama oma energiasektori kriitilise olukorraga, olles suuresti sõltuv naftatoodete impordist. Valge Maja esindajate sõnul on Venemaa osas veel ootel, kas Moskva on tegelikult valmis sellisest leppest kinni pidama.

Droonirünnakud ja sõjakaotused

Sõjategevus Venemaa territooriumil jätkub intensiivselt. Moskva linnapea Sergei Sobyanin teatas 16 drooni allatulistamisest, täpsustamata rünnaku sihtmärke. Veelgi suuremahulisem rünnak leidis aset Kaluga oblastis, kus kuberner Vladislav Shapsha sõnul neutraliseeris õhutõrje 37 mehitamata õhusõidukit, mis liikusid üle mitme piirkonna, sealhulgas Obninski ja Kaluga lähistel.

Samal ajal on NATO andmetel Venemaa sõjalised kaotused septembris ületanud 50 000 inimese piiri, kellest kuni 28 000 on hukkunud. Moskva sõjalised kulutused on samal perioodil tõusnud ligi 178 miljardi euroni, mis on märgatavalt suurem näitaja kui 2025. aasta lõpus prognoositud eelarve.