Ukraina surve all: Lukašenko kohtus X ja Putiniga

Ukraina nõudis, et Valgevene eemaldaks oma territooriumilt Vene Shahedi droonide juhtimiseks kasutatavad signaalireleejaamad. Surve alla sattunud Valgevene liider Aljaksandr Lukašenko kohtus möödunud nädalal Vladimir Putiniga ning esmaspäeval, 29. juunil, Xi Jinpingiga Pekingis. Ekspertide hinnangul püüab Lukašenko tasakaalustada suhteid Moskva ja Kiievi vahel, et vältida Valgevene otsest kaasatust sõtta.

Valgevene president Aljaksandr Lukašenko on sattunud kasvava rahvusvahelise surve alla pärast seda, kui Ukraina esitas talle otsesed nõudmised Venemaa droonirünnakuid toetavate signaalijaamade sulgemiseks Valgevene territooriumil.

Pekingis uhke vastuvõtt

Esmaspäeval kohtus Lukašenko Pekingis Hiina Kommunistliku Partei juhiga Xi Jinpingiga. Hiina riiklik ringhääling CCTV teatas, et kohtumine toimus prestiižses Diaoyutai riiklikus külalistemajas. Hiina valitsuse avalduses rõhutati, et kahe riigi suhted on rahvusvahelistele väljakutsetele vastu pidanud ning «sisenevad ajaloo parimasse perioodi».

Vaid mõned päevad varem käis Lukašenko ka Venemaal, kus ta kohtus Vladimir Putiniga. Kremli teatel arutasid kaks liidrit kaubandus- ja majanduskoostööd, ühisprojektide elluviimist ning piirkondliku julgeolekuga seotud küsimusi. Täpsemaid üksikasju Kreml ei avaldanud.

Ukraina nõudmised ja droonijaamad

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis juunis avalikult, et Valgevene eemaldaks oma territooriumilt Venemaa Shahedi droonide juhtimiseks kasutatavad signaalireleejaamad. Möödunud kolmapäeval, 25. juunil, teatas Zelenski, et Valgevenes asunud signaalireleejaamad, mida kasutati Venemaa rünnakute koordineerimiseks Ukraina vastu, on alates 22. juunist töö lõpetanud.

Ajaleht The Times on hinnanud, et Kiiev on muutunud üha enesekindlamaks Valgevene suhtes. Kui sõja alguses hoidus Zelenski otsesest vastasseisust Lukašenkoga, siis nüüd on Kiiev valmis esitama Minskile avalikke nõudmisi ning vajaduse korral ähvardama ka sõjaliste sammudega.

Lukašenko balanseerimisakt

Alates 1994. aastast võimul olnud Lukašenko lubas Moskval 2022. aastal Ukrainasse sissetungi alustada läbi Valgevene territooriumi, kuid on järjekindlalt eitanud plaane sõjas ise otse osaleda.

Ekspertide hinnangul üritab Lukašenko nüüd kõndida kitsat rada: Moskvast tugevalt sõltuv diktaator soovib hoida suhteid Venemaaga, kuid vältida olukorda, kus Valgevenest saab Ukraina silmis otsene sõjaline vastane. Kiievi kasvav julgus esitada Minskile avalikke nõudmisi muudab selle tasakaaluakti aga üha keerulisemaks.