Ukraina sõdurid protestivad sõjaväereformi vastu: lahkumiskuupäev endiselt teadmata

Ukraina kaitseministeerium avaldas juuni keskel sõjaväereformi detailid, mis toob uued lepingutüübid ja palgatõusu osale teenistujatele. Enamik sõdureid on reformiga siiski rahulolematud, kuna see ei vasta kõige olulisemale küsimusele: millal saavad nad koju minna. Mõned mehed teenivad juba alates 2014. aastast ega tea siiani oma teenistuse lõppkuupäeva.

Ukraina kaitseministeerium avaldas juuni keskel põhjaliku sõjaväereformi kava, mis muudab lepingusüsteemi, tõstab osa teenistujate palka ning lihtsustab üksuste vahelist liikumist. Vaatamata mõnele positiivsele hinnangule on enamik rindejoonelt pärit sõdureid reformi teravalt kritiseerinud, kirjutab Ukrainska Pravda, kelle ajakirjanikud rääkisid mitmete Ukraina relvajõudude esindajatega.

Uued lepingud ja palgatõus

Reformi kohaselt võetakse kasutusele uued lepingutüübid: jalaväe- ja ründeüksuste liikmetele kestavad need 6-14 kuud, kõigile teistele sõjaväespetsialiteetidele 24 kuud. Pärast lepingu lõppemist saavad teenistujad vähemalt kuueks kuuks edasise kutsumise edasilükkamise. Kehtestatud kumulatiivne süsteem tähendab, et mida kauem ja mida rohkem aega rindel veedetud, seda pikem on ka edasilükkamine, teoreetiliselt võib see ulatuda mitme aastani.

Palgatõus puudutab siiski vaid osa teenistujaid. Tagalaüksuste personal saab 30 000 hrivnat kuus, komandopunktide töötajad 70 000, brigaadiülemad 150 000, korpuseülemad 230 000 ning jalaväe- ja ründeüksuste sõdurid 300 000-460 000 hrivnat. Kriitikuid ärritab asjaolu, et tõus jättis puutumata droonipiloodid, kes täidavad praegu lahinguväljal ja Venemaa tagalas kõige suurema osa löökidest.

«Meid peti nagu lolle»

Sõdurite jaoks jääb reformis vastamata kõige olulisem küsimus: millal saab koju minna? Mõned mehed on rindel teeninud juba alates 2014. aastast, see on nende 12. teenistusaasta. 2022. aasta täieulatusliku sissetungi järel liitunud on nüüd viiendal aastal. Kõik enne 2022. aastat sõlmitud lepingud muutusid 24. veebruaril automaatselt tähtajatuks.

Sõdurid väljendasid oma pettumust teravalt. «Ma ei saa päriselt aru, miks need, kes on teeninud alates ATO-JFO aegadest ja alates 24. veebruarist 2022, kes «automaatselt» teenistusse pikendati, peaksid üldse mingit lepingut allkirjastama,» ütles üks teenistuja. Teine küsis: «Miks pead pärast nelja ja pool aastat teenima veel kaks aastat?» Kolmas oli veelgi otsesem: «Minu meelest, sõber, meid peti. Nagu lolle, selja taha petetud.»

Demobilisatsioon jääb tabuteemaks

Reformi esitlemisel palusid kaitseministeeriumi ametnikud ajakirjanikel sõna «demobilisatsioon» mitte kasutada ja asendada see terminiga «lahkumine teenistusest». Ministeerium tunnistab avalikult, et pole veel valmis demobilisatsiooni üle arutama.

Volodõmõr Zelenskõi mainis juba mais võimalikku varasemate mobiliseeritute järkjärgulist lahkumist, kuid kord pole siiani välja töötatud, selleks oleks vaja eraldi presidendi dekreeti. Ajakirjanike hinnangul saaks kuus lahkuda vaid mõni tuhat inimest miljonilisest armeest, mistõttu võib oma järjekorra ootamine võtta aastaid. Kaitseminister Mõhhhailo Fedorov ütles telekanali 1+1 intervjuus, et igakuine lahkujate arv sõltub lahinguolukorrast rindel.

Reform mõeldud tsiviilisikutele, mitte praegustele sõduritele

Nii teenistujate endi hinnangute kui ka kaitseministri sõnade põhjal on reformi peamine sihtrühm tsiviilisikud, keda alles nüüd värbama hakatakse. Aktiivsed teenistujad peavad ebaõiglaseks, et hiljuti liitunud tsiviilisikud satuvad soodsamatesse tingimustesse kui need, kes on aastaid rindel olnud.

Ukrainska Pravda märgib, et pole selge, kas reform suudab üldse uusi inimesi armeesse meelitada. «Sest kui mitte, siis kes asendab lahkujaid nende positsioonidel? Ja kas nad saavad üldse sel juhul lahkuda?» kirjutab väljaanne. Lisaks ei tea juba lepingu allkirjastanud teenistujad, keda on hinnanguliselt 25-30% kogu armeest, kas nad peavad vana lepingu uue vastu vahetama ja kuidas arvestatakse nende edasilükkamist.

Reformi kriitika näitab, et pärast aastaid kestnud täieulatuslikku sõda on Ukraina relvajõududes kasvav pinge teenistujate moraaliga seotud küsimustes, mida ükski palgatõus ega lepinguuuendus üksi leevendada ei suuda.