Ukraina sõda, selgitatud: mis toimub, miks see algas ja miks see Eestit puudutab

Venemaa täieulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse algas 24. veebruaril 2022 ja on 2026. aasta juuliks kestnud üle 1590 päeva, kujunedes suurimaks relvastatud konfliktiks Euroopas pärast Teist maailmasõda. Lahingud toimuvad peamiselt Ida- ja Lõuna-Ukrainas, kuid sõda on muutunud tehnoloogiliselt ja geopoliitiliselt täiesti uueks nähtuseks: Ukraina droonirünnakud ulatuvad tuhandete kilomeetrite kaugusele Venemaa sügavustesse. Konflikt puudutab iga Eesti elanikku otseselt, läbi julgeolekuküsimuste, majandussurve ja Euroopa kaitsekorralduse ümberkujunemise. Sõja lõpp ei ole näha, kuid dünaamika muutub: Venemaa kütusekriis süveneb, Ukraina droonivõimekus kasvab ja lääneriikide toetus otsib uusi vorme.

Mis on Ukraina sõda?

Venemaa täieulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse algas 24. veebruaril 2022, kui Venemaa president Vladimir Putin andis käsu ründada Ukrainat mitmelt suunalt korraga, põhjast läbi Valgevene, idast Donbassi suunal ja lõunast Krimmi kaudu. 2026. aasta juulikuuks on konflikt kestnud üle 1590 päeva ning kujunenud suurimaks relvastatud sõjaks Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Sõda ei alanud aga 2022. aastal. Juba 2014. aastal annekteeris Venemaa rahvusvahelise õiguse vastaselt Krimmi poolsaare ning toetas relvastatud separatiste Donetski ja Luhanski oblastis. Need nn Minski kokkulepped külmutasid konflikti ajutiselt, kuid ei lahendanud selle algpõhjuseid.

Kuidas kõik sai alguse?

Konflikti juured ulatuvad Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. aastal, mil Ukraina sai iseseisvaks. Venemaa on ajalooliselt pidanud Ukrainat oma mõjusfääri osaks ning suhtunud vaenulikult Ukraina lähenemisse läänele ja NATOle.

Murranguliseks sai 2013.-2014. aasta Maidani revolutsioon, mil ukrainlased ajasid venemeelse presidendi Viktor Janukovõtši võimult, sest too keeldus allkirjastamast assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga. Venemaa vastus oli kiire: Krimm annekteeriti, Donbassis puhkesid relvastatud kokkupõrked.

Võidujooksus NATO laienemise pärast nähti 2022. aasta veebruariks olukorda, kus Moskva otsustas "lahendada" Ukraina küsimuse sõjaliselt. Algne eesmärk näis olevat Kiievi kiire vallutamine ja Ukraina riigi lõpetamine, see plaan nurjus, kui Ukraina kaitsjad tõrjusid Kiievi pealetungi tagasi 2022. aasta märtsis-aprillis.

Kes on peamised osapooled?

Ukraina kaitseb oma territoriaalset terviklikkust ning sõltub ulatuslikult lääneriikide sõjalisest ja majanduslikust abist. Riiki juhib 2019. aastast president Volodõmõr Zelenskõi, kelle populaarsus kasvas sõja esimestel aastatel oluliselt. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja on kindral Oleksandr Sõrski.

Venemaa juhib sõda Putini otsese käe all. Riigi ametlik seisukoht on, et tegemist on "erioperatsiooniga", mille eesmärgid on muutunud aastaga, algsest "denatsifitseerimisest" kuni "vene rahva ühendamiseni", kuid pole kunagi selgelt määratletud.

Lääne toetajad, eelkõige USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhjamaad, on Ukrainat varustanud relvade, laskemoona, luure ning rahaga. NATO ise ei ole konfliktis sõjaliselt osapool, kuid liitlaste toetus on olnud sõja kulgu määrav tegur.

Hiina on säilitanud Venemaa suhtes neutraalsuse ja majandusliku läheduse, samal ajal ametlikult rahu propageerides. Hiina-Venemaa sõjalise koostöö sügavust näitab 2026. aastal ilmsiks tulnud teave, et Vene kindralid käisid salajases väljaõppes Hiinas.

Kuidas sõda praegu käib?

Lahingud on 2026. aasta juuliks koondunud peamiselt Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Donetski oblastis on Vene väed vallutanud suure osa Kostjantõnivkast ning suruvad peale Kramatorski ja Slovjanski linnaaglomerate suunas, strateegiliselt tähtsa piirkonna suunas, mille kaotamine nõrgestaks oluliselt Ukraina kaitseliine.

Samal ajal on sõja iseloom muutunud dramaatiliselt. Ukraina droonivõimekus on kasvanud kiiremini kui keegi 2022. aastal osata arvas:

• Ukraina droonid ulatuvad 2026. aasta suvel regulaarselt kuni 2000 kilomeetri kaugusele, Tjumeni naftatehaseni Siberis
• Zelenski on lubanud laiendada löögikaugust üle 3000 kilomeetri
• Alates mai 2026 algusest on rünnakute ulatus Venemaa kontrollitaval territooriumil oluliselt kasvanud
• Ukraina drooniüksused on tabanud kütusetehaste kõrval ka Vene luureinfrastruktuuri

Nende rünnakute tagajärjel on Venemaal tekkinud enneolematu kütusekriis: vähemalt 56 piirkonnas on kehtestatud bensiini müügipiirangud, Krimmis peatati eraisikutele kütusemüük täielikult, Irkutskis seisid inimesed 12 tundi järjekorras. Ukraina kaitseminister on lubanud muuta Krimm saareks, lõigates selle Venemaast täielikult ära, ja sammud selle poole on juba astutud: Ukraina hävis raudteesilla Põhja-Krimmi kanali kohal ning kahjustas Kertši soojuselektrijaama.

Rahukõnelused ja diplomaatia 2026. aastal

Rahu ei paista lähiajal. Venemaa pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Moskval puuduvad kokkulepped läbirääkimiste jätkamiseks. Putin lükkas tagasi Ukraina ettepaneku loobuda vastastikustest löökidest sügavale vastase territooriumile.

Usa president Donald Trump on saatnud segaseid signaale. Ühelt poolt kiitis ta Zelenskõid ning andis G7 tippkohtumisel mõista, et võib loobuda nn Anchorage'i kokkulepetest Venemaaga, kokkulepetest, millest selgus, et need olid pigem Venemaa propagandakonstruktsioon kui tegelikud lepped. Teisalt on Ukraina teatanud, et sai Trumpilt eraviisiliselt nõu tegutseda "julgemalt".

Zelenskõi kiitis 2026. aasta juunis heaks 40-päevase mõjutusoperatsiooni, mille eesmärk on sundida Venemaad sõda lõpetama. Operatsioon hõlmab droonirünnakuid energia- ja logistikataristu vastu. Reaktsioon ei lasknud oodata: Venemaa kuulutas Krimmis välja majandusliku eriolukorra.

Samal ajal on tekkinud uus pingekolle Valgevene ümber: Zelenskõi esitas Lukašenkole ultimaatumi eemaldada territooriumilt Vene droonirünnakuid suunavad signaalirelee-jaamad. Lukašenko väitis, et seadmed lõpetasid töö. Analüütikud näevad selles Lukašenko katset manööverdada Moskva ja Kiievi vahel, vältimaks otsest sõtta kaasamist.

Miks see Eestit puudutab?

Eesti jaoks ei ole Ukraina sõda kauge asi. Põhjused on mitu:

Otsene julgeolekuoht. Ukrainas ligi kolm ja pool aastat eesliinil võidelnud Eesti sõdalane kutsungiga T-Bone on hoiatanud, et Kagu-Eestisse rajatud kaitsekraavid ei peata vaenlase tankide edasitungi. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Ukraina edu on ainus asi, mis hoiab Putini sõjalist ambitsiooni kontsentreeritud Ukrainale.

Otsene füüsiline kokkupuude. Rõuge vallas leiti 2026. aasta juunis põllult Ukraina droon, millele oli kinnitatud ligi viis kilogrammi lõhkeainet. Kaitsepolitsei hinnangul kaldus droon kursilt kõrvale 3. juuni rünnaku käigus ja maandus Eesti territooriumile.

Euroopa kaitsetööstus. Eesti delegatsioon osales Gdański Ukraina taastekonverentsil, kus peaminister Kristen Michal rõhutas idatiiva kaitse kiirendamist. Ukrainas välja töötatud relvatehnoloogia, sealhulgas kauglöögisüsteemid, muutub Euroopa kaitseinnovatsiooni nurgakiviks, mida Eestiski kasutataks.

Majanduslik seos. Venemaa kütusekriis mõjutab energiaturge laiemalt. Kõrgõzstan pöördus juba teiste riikide poole, et asendada Venemaa kütust, see näitab, kui kaugele ulatub Ukraina droonirünnakute majanduslik mõju.

Põgenikeküsimus. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lõpetada sõjaväeealiste Ukraina meeste pagulaskaitse ELis. See puudutab ka Eestis viibivaid ukrainlasi ja tekitab keerulisi küsimusi nii humanitaarsel kui poliitilisel tasandil.

Levinud eksiarvamused

Mida jälgida edaspidi?

• Donbassi lahingud: Kramatorsk ja Sloviansk on strateegiliselt otsustavad, nende kaotamine muudaks oluliselt sõja kurssi
• Zelenski 40-päevane operatsioon: kas survestamiskampaania toob Venemaa läbirääkimislaua äärde?
• NATO tippkohtumine Türgis: millised uued lepingud ja lubadused Ukrainale tehakse?
• Valgevene roll: kas Lukašenko suudab jääda sõjast kõrvale või tõmbab Moskva ta sügavamalt sisse?
• USA poliitika: Trumpi sõnumid on olnud vasturääkivad, Anchorage'i kokkulepete kokkuvarisemine võib tähendada USA selgemat toetust Ukrainale
• Ukraina sisepoliitika: Zalužnõi võimalik presidentuurikandidatuur ja Zelenski sanktsioonid Porošenko vastu näitavad, et sõjaaegne ühtsus pole kaugeltki täielik

Sõda on kujunenud nähtuseks, mis muutub pidevalt, nii sõjatehnoloogiliselt, poliitiliselt kui humanitaarselt. Üks on selge: nii kaua kui tulistamine kestab, ei ole Euroopa ja Eesti julgeolekukeskkond "normaalne". Sõja lõpptulemus kujundab Euroopa järgmist kümnendeid.