Ukraina sõda, selgitatud: mis see on, kuidas algas ja miks see Eestit puudutab

Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse algas 24. veebruaril 2022 ja on kujunenud suurimaks relvastatud konfliktiks Euroopas pärast Teist maailmasõda. Üle kolme aasta kestnud sõda on muutnud Euroopa julgeolekuarhitektuuri, tõstnud droonitehnoloogia kaasaegse lahingupidamise keskmesse ning sundinud Eestit ja teisi NATO idatiiva riike oma kaitsevalmidust põhjalikult ümber mõtestama. Konflikti käik, rahuväljavaated ja kaugemad tagajärjed puudutavad otseselt iga Eesti elanikku.

Mis on Ukraina sõda?

Ukraina sõda on relvastatud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, mis sai täiemahulise sissetungi kuju 24. veebruaril 2022, kui Venemaa relvajõud tungisid Ukrainasse mitmelt suunalt, põhjast läbi Valgevene, idast Donbassi suunalt ja lõunast Krimmi poolsaare poolt. Tegemist on suurima sõjalise konfliktiga Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Sissetung ei tulnud aga tühjalt kohalt. Konflikt sai alguse juba 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare ja toetas Ida-Ukrainas Donetski ja Luhanski separatistlike piirkondade väljakuulutamist. Kaheksa aasta jooksul enne täiemahulist sissetungi hukkus madalintensiivsetes lahingutes Donbassis tuhandeid inimesi.

Konflikt taustal: kuidas siia jõuti?

Ukraina sõja juured ulatuvad Nõukogude Liidu lagunemiseni 1991. aastal. Ukraina iseseisvus, kuid suhted Venemaaga jäid keeruliseks, nii majanduslikult, energeetiliselt kui ka poliitiliselt.

Pöördepunktiks sai 2013.-2014. aasta Maidani revolutsioon, mil Ukraina kodanikud tõusid Kiievis massiliselt tänavale pärast seda, kui president Viktor Janukovitš lükkas tagasi Euroopa Liiduga assotsieerimislepingu sõlmimise. Janukovitš põgenes Venemaale ja Ukraina suunas oma poliitilise kursi läände. Venemaa vastas Krimmi annekteerimisega ja Donbassi konflikti õhutamisega.

Aastatel 2014-2022 kehtis osaliselt Minski kokkulepete rahuprotsess, kuid relvarahu rikkumisi esines pidevalt. 2022. aasta veebruariks oli olukord eskaleerunud täiemahuliseks sõjaks.

Kes on peamised osapooled?

Otsesed sõjapidajad

Ukraina toetajad

• Euroopa Liit, rahaline ja majanduslik tugi, sanktsioonid Venemaale
• USA, relvastus, luureteave, rahaline abi (toetus on aastate jooksul kõikunud)
• Suurbritannia, Storm Shadow tiibrakettide ja muude relvade tarne
• Eesti, Läti, Leedu, ühed suurimad toetajad SKT protsendina
• Rootsi, otsustas 2025. aastal anda Ukrainale Gripen-hävitajaid

Venemaa toetajad

• Põhja-Korea, laskemoona ja väidetavalt sõdurite saatmine
• Iraan, Shahed-droonide tarne
• Valgevene, territooriumi kasutamine sissetungi lähtepunktina

Kuidas sõda käib: rindejoon ja droonisõda

Algne Vene eesmärk, Kiievi kiire vallutamine, ebaõnnestus. Ukraina relvajõud peatasid pealetungi ja ajasid Vene väed põhjas tagasi. 2022. aasta sügisel viis Ukraina läbi edukad vasturünnakud Harkivi oblastis ja Hersoni piirkonnas.

Alates 2023. aastast on rindejoon stabiliseerunud. Ukraina 2023. aasta suurvasturünnak ei andnud oodatud tulemusi. Praeguseks on sõda muutunud positsioonisõjaks, kus Vene väed avaldavad survet Ida-Ukrainas, eelkõige Donetski oblastis linnade Konstantinovka, Slavjanski ja Kramatõrski suunas.

Üks sõja kõige olulisemaid arenguid on droonitehnoloogia tõus lahingupidamise keskmesse:

• Ukraina kasutab odavaid FPV-droone Vene vägede ja sõjatehnika ründamiseks
• Ukraina kaugmaadroonid on tabanud Venemaa naftatööstust, sõjatehaste, sadamaid ja isegi Moskvat
• Venemaa kasutab Iraani päritolu Shahed-droone Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks
• Krimmi varustusmaantee R-280 on Ukraina droonirünnakute tõttu muutunud ohtlikuks tsooniks, põhjustades poolsaarel kütusepuuduse

Inimkaotused ja humanitaarkriis

Täpseid arve on raske kinnitada, kuid olemasolevad hinnangud on šokeerivad. Suurbritannia luure teatel on Venemaa sõjas kaotanud hukkunutena ligi pool miljonit inimest. Ukraina kaotused on samuti suured, kuid neid ei avaldatigi avalikult.

Ukraina tsiviilelanikkond on kannatanud massiivste õhurünnakute all. Vene raketid ja droonid on tabanud elamumaju, haiglaid, energiainfrastruktuuri ja kultuuriväärtusi, näiteks hävitati 2025. aasta mais Kiievi Tšornobõli muuseumis ligi 40 protsenti eksponaatidest.

Sõda on põhjustanud ka ühe suurima põgenikekriisi Euroopas: miljonid ukrainlased on põgenenud naaberriikidesse, sealhulgas Eestisse.

Rahuläbirääkimised: kus on olukord praegu?

Rahuläbirääkimiste väljavaated on keerulised. Varajased kõnelused 2022. aasta märtsis Istanbulis katkesid. Alates sellest ajast on mõlemad pooled oma tingimusi korduvalt muutnud.

Olulisi arenguid 2025. aastal:

• USA on osaliselt taandunud aktiivse vahendaja rollist
• Euroopa Liit arutab oma vahendaja nimetamist, kuid liikmesriigid on eriarvamusel
• Ukraina president Zelenskõi on pakkunud isiklikku kohtumist Putiniga
• Zelenskõi sõnul on rahuläbirääkimisteks "võimaluste aken" avatud kuni 2026. aasta talveni
• Eesti välisluureamet hindas, et Putini positsioon võib järgmiste kuude jooksul nõrgeneda

Miks on see Eestile oluline?

Eesti jaoks ei ole Ukraina sõda kauge konflikt, see on otseselt seotud meie riigi julgeolekuga.

Geograafiline ja ajalooline kontekst. Eesti jagab Venemaaga piiri ning on kogenud Nõukogude okupatsiooni. Venemaa retoorika, millega õigustati sissetungi Ukrainasse, väidetavad ohud venekeelsele elanikkonnale, väited lääne ekspansionismi kohta, kõlab Eestis äratundmist tekitavalt.

Otsene julgeolekuoht. NATO on tugevdanud oma kohalolekut Balti riikides ning Eesti on kaitsekulutusi suurendanud. Venemaa droon tabas 2025. aasta mais NATO liikmesriiki Rumeeniat, tekitades küsimuse: kus on alliansi punane joon?

Eesti panus Ukrainale. Eesti on üks suurimaid Ukraina toetajaid SKT protsendina. Eesti ettevõtted on panustanud ka relvatehnoloogiasse, näiteks Tallinna ettevõte Alatyr Group töötas välja püüdurdrooni P4P, mida testitakse Ukraina lahinguväljal.

Põgenikud ja majandus. Eestis elab tuhandeid sõjapõgenikke Ukrainast. See mõjutab tööturgu, eluasemeturgu ja avalikke teenuseid.

Eesti hääl rahvusvahelisel areenil. Välisminister Margus Tsahkna ja peaminister Kristen Michal on regulaarselt mõistnud hukka Vene rünnakud ning kutsunud liitlasi üles Ukrainat tugevamalt toetama. Eesti välisluureamet avaldab regulaarselt avalikke hinnanguid Venemaa sõjalisele olukorrale.

"Ukraina on lahutamatu osa Euroopast", president Alar Karis kohtumisel Ukraina peaministriga Kadriorus, juuni 2025

Levinud eksiarvamused

"See on Venemaa ja NATO vaheline sõda." Ei ole. NATO riigid annavad Ukrainale relvastust ja rahalist tuge, kuid NATO sõdurid ei võitle Ukrainas. Tegemist on Venemaa ja Ukraina vahelise sõjaga.

"Ukraina kaotab sõja." Olukord on keeruline, kuid mitte ühepoolne. Venemaa on kandnud tohutu inimkaotused, Venemaa majandus on sõjast tugevasti kurnatud ja kütuse tootmine on droonirünnakute tõttu langenud 2009. aasta tasemele. USA eruvitseadmiral Mark Montgomery on selgelt öelnud, et Ukraina ei kaota sõda.

"Rahuläbirääkimised on peagi võimalikud." Mõlema poole avalikud avaldused ei peegelda tingimata tegelikku valmisolekut kompromissideks. Ukraina asevälisminister Marjana Betsa on öelnud, et Venemaa ei ole tõeliselt huvitatud rahuläbirääkimistest.

"Sanktsioonid Venemaale ei mõju." Venemaa rahandusminister on hoiatanud Putinit, et sõjakulutused lämmatavad eelarve. Venemaa rahandusministeerium ja Keskpank on kinnitanud, et praegused kaitsekulutused viivad ohtliku eelarvepuudujäägi suurenemiseni.

Mida jälgida edasi?

Mitu arengut võivad lähikuudel sõja käiku muuta:

1. Rahuläbirääkimised, Zelenskõi on nimetanud talve 2026 kriitiliseks ajavahemikuks. Kas Venemaa astub sammu läbirääkimiste suunas?
2. Rootsi Gripen-hävitajad, Ukraina sõlmis Rootsiga tehingu Gripen-hävitajate ostmiseks. Nende jõudmine lahinguvalmidusesse muudaks õhuolukorda.
3. USA poliitiline kursus, Kongress hääletas Ukraina sõjalise abi paketi poolt, kuid Trumpi administratsiooni toetus on olnud ebaühtlane.
4. Venemaa majanduslik surve, droonirünnakud on viinud kütuse tootmise 2009. aasta tasemele. Kas majanduslik surve sunnib Kremlit läbirääkimistele?
5. NATO idarind, Balti riigid otsivad Ukrainalt pommivarjendite ehitamise kogemusi. Eestis täiustatakse õhuhäiresüsteeme pärast juuni 2025 intsidenti, mil Ida- ja Lõuna-Eesti said drooniohu teavituse seoses Ukraina rünnakuga Peterburi piirkonda.

Sõda Ukrainas pole lõppenud ega lõpe tõenäoliselt lähiajal. Iga Eesti elanik, kes tahab mõista, miks meie riik kulutab kaitsele üha rohkem, miks NATO tugevdab oma kohalolekut Baltikumis ja miks Kiiev saab Tallinnalt "Pääsjalinna" aunimetuse, peab mõistma selle konflikti sügavamat tausta.