Ukraina "Skela" polgu skandaal paljastab mobilisatsiooni süvavead

Ukraina ühiskond on juba kaks nädalat arutanud skandaali ümber tormirünnaku polgu "Skela", kus mobiliseerituid peksti, piinati ja koheldi julmalt baaskursuse ajal. Vähemalt 25 inimest hukkus või suri haiglas, ilma et jõudsid rindele. Eksperdid ja ajakirjanikud leiavad, et skandaal peegeldab Ukraina mobilisatsiooni üldisemaid süsteemseid probleeme.

Ukrainas on kaks nädalat keetnud skandaal ümber ühe tuntuma sõjalise üksuse, tormirünnaku polgu "Skela" (vene keeles "Skala" ehk "Kalju"). Uurivad ajakirjanikud paljastasid, et baasõppe käigus peksti, piinati ja alandati mobiliseerituid. Vähemalt 25 inimest hukkus või suri haiglas, jõudmata kordagi rindele.

Skandaal sai alguse "Babeli" väljaandest

Juhtum tuli avalikuks pärast Ukraina väljaande "Babel" publikatsiooni. Väljaande peatoimetaja Katerõna Korobeinõk selgitas, et teave tuli esialgu teistest sõjaväeüksustest.

«Tegevteenistuses olevad sõjaväelased teistest üksustest, brigaadidest ja korpustest rääkisid meile esimestena, mis seal toimub, rindel on sellest palju paremini teada. Nad ütlesid, et midagi tuleb ette võtta. Sõjaväelased ei saa komandot kritiseerida, neil on hoopis teistsugune struktuur, see ei tööta ühelgi armeel maailmas nii. Aga nad ootasid, et ajakirjanikud sellest räägiks,» sõnas Korobeinõk.

Polgu ridadesse oli mobiliseeritud hulgaliselt endisi kinnipeetavaid ning alkoholi- ja narkosõltlasi. Paljud neist said enne mobilisatsiooni metadonravi, mis polgu tingimustes katkes.

«Inimesed, kes saavad asendusravi, nn metadoni, ei tähenda, et nad ei suuda teenida. Nad saavad teenida, lihtsalt mitte jalaväes. Nad saavadki metadoni just selleks, et olla sotsiaalselt kohanenud, töötada ja nii edasi. Armee on ka asjaajajad, raamatupidamine ja muud,» selgitas Korobeinõk.

Mobilisatsiooni süsteemsed probleemid

Üks Ukraina tuntumaid sõjakorrespondente Julija Kõrõjenko leiab, et ilma üldiste mobilisatsiooniprobleemideta poleks seda skandaali üldse tekkinudki.

«Miks Ukraina armee selliseid inimesi värbab? Sest territoriaalse komplekteerimise keskused mobiliseerivad neid. Miks nad seda teevad? Sest võimud on nii otsustanud. Miks võimud sellise otsuse teevad? Sest meil on väga suur hulk vabastusi ja kõrvalehoidjaid. Ma kuulsin kusagilt arvu, 4 miljonit broneeritud inimest,» ütles Julija Kõrõjenko.

Formaalselt on "Skela" polk, kuid tegelikult teenib seal 13 000 võitlejat, kaks korda rohkem kui kogu Eesti kaitseväes. Nagu teisedki tormiüksused, on "Skela" ülemjuhataja Oleksandr Sõrski reserv. Skandaal on tõstatanud küsimusi selliste üksuste üldisest tõhususest.

Ukraina relvajõudude ülem Dmõtro Žmailo rääkis, et polku on kasutatud kriitilistes olukordades: «Oli juhtumeid, kus regulaarüksused ei pidanud vastu vene rünnakule ja loobusid positsioonidest. Just "Skela" võitlejad tulid siis ja stabiliseerisid rindelõigu.»

Samas tõdes Korobeinõk kriitiliselt: «Mõnede kontrollide andmetel sõdib "Skela" leevendavalt öeldes mitte eriti tõhusalt, neil on suured kaotused. Ja "Skelasse" võetakse juurde väga palju inimesi, polk kasvab uskumatus tempos. Tuleb aru saada, et kui kuhugi läheb palju inimesi, siis teistesse üksustesse inimesi ei lähe.»

Ülemjuhataja tunnistab probleeme

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski on tunnistanud, et polgu probleemidest teati juba talvel.

«Me arvasime, et see protsess, need negatiivsed nähtused on kõrvaldatud. Polguülem teatas, et kõik järeldused on tehtud ja kõigi rikkujate suhtes on meetmed võetud,» ütles Sõrski.

Praegu uurivad juhtumit nii sõjaväepolitsei kui ka Riiklik Uurimisbüroo. Küsimus, kuidas lahendada mobilisatsioonikriisi, jääb aga lahtiseks.

«Mobilisatsioonis pole häid lahendusi. Siin on alati valik halva ja kohutava vahel. Ühiskonna vastupanuvõime tuleb säilitada,» rõhutas Žmailo.

Kõrõjenko näeb lootust alles aastaid hiljem: «See saab täielikult toimida, kui tööle hakkavad tähtajalised lepingud. Kui rindelt tulevad poisid leiavad end tsiviilelu, ja samal ajal need, kes pole veel rindel olnud, saavad neid asendada. Võib-olla siis tekib meil ideaalne armee, aga tunne on, et see ei toimu enne 2027.-2028. aastat.»